Rootsi AÜ peab lätlastele valuraha maksma, kuid probleemid alles

Tegemist on juba aastatetaguse vaidlusega, kus Rootsi ametiühingud blokeerisid 2004. aasta sügisel Rootsis Vaxholmis koolihoonet renoveerinud Läti firma tööplatsi, väites, et Läti firma ei maksa oma töötajatele õiglast palka. Kuna Läti firma töid teostada ei saanud, jäi leping katki ning tänaseks on Laval pankrotis.

Sellest vaidlusest sai kogu Euroopa Liidus pretsedenti loov sündmus, mis puudutab ettevõtte tööliste töötamist teises liikmesriigis. Rootsi töökohus palus Euroopa Kohtult selgitust, kuidas tõlgendada ELi õigusraamistikus Rootsis kehtivaid tööturu seadusi.

2007. aasta detsembris otsustas Euroopa Kohus, et Läti firma vastu Rootsis korraldatud blokaad oli vastuolus ELi reeglitega. Rootsi ametiühingud olid seadnud suuremaid nõudmisi kui neil ELis töötajate teise riiki lähetamist reguleeriva direktiivi järgi alust oleks olnud.

Rootsi seadused, mis puudutavad ajutiselt Rootsis töid teostavaid välisfirmasid, on ümbertegemisel ning peaksid jõustuma tuleva aasta aprilli alguses.

Rootsi ametiühingud on eilse otsuse peale vihased, Rootsi ettevõtjate organisatsioon Svenskt Näringsliv on aga rahul – tööandjad peavad oluliseks, et ametiühingud respekteerivad ELi õigust. Loodetakse konkurentsi kasvu Rootsi turul, mis on suures osas olnud suletud ja mida on kiivalt kaitsnud streigialtid ametiühingud. Ametiühingud aga pelgavad palgadumpingut, mis mõjutaks nii välismaalasi kui rootslasi endid.

Tänases Rootsi majanduslehes Dagens Industri kirjutab arvamusküljel üks Rootsi ettevõtja, et Läti Laval ei ole vaid tööjõu vaba liikumise musternäide. Autori väitel on Laval üks paljudest Rootsis tegutsevatest välismaistest firmadest, mis maksupettuse abil tõrjub välja ausaid firmasid. ELi seaduste järgi on firmal, mis lähetab oma töötajad ajutiselt teise riiki tööle, õigus tasuda maksud koduriigi seaduste järgi. Seejuures on määrav, et töölisi lähetava firma põhitegevus oleks koduriigis. Lavali majandusaruandest nähtub, et firma põhitegevus oli Rootsis. Nii pidanuks ettevõte ka makse tasuma Rootsi seaduste järgi. Ja nagu autor väidab, ei ole Laval sugugi üksikjuhtum.

Selline asi annab välismaalastele ebaausa eelise, tõrjudes tõsised Rootsi firmad turult välja ja sütitades võõraviha. Autor ise tegutseb metsanduses ja väidab, et selles sektoris tegutseb palju taolisi ebaausaid võtteid kasutavaid välisfirmasid. Autor teeb ettepaneku, et Rootsi maksuamet peaks hakkama välismaiseid firmasid registreerima, mis tagaks parema maksukontrolli. Samuti peaksid Euroopa firmade majandusaruanded olema kõigis riikides internetis kättesaadavad, et firmade tegevust saaks kontrollida. Maksukontroll riikide vahel peaks aga olema niisama hõlbus kui Rootsis erinevate maakondade vahel, leiab autor. Ka ettevõtete aruandlus võiks ELis olla ühtlustatud.

Autor kinnitab, et toetab ELi ühisturul kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumist. Sellisel juhul tuleb aga tagada, et ka kontrolliorganid võivad oma tööd teha vabalt riigipiire ületades.