Rahvuslikust lennukompaniist on saanud veskikivi riigi kaelas - justkui vajalik, ära visata ei saa, aga samas ajast ja arust.
Estonian Airi saatust on viimase kuraditosina kuu jooksul valitsuses vaetud mitut pidi - müüa osalus suuromanikule SASile, otsida mõni teine varakas strateegiline investor või osta kogu kupatus riigile tagasi.
Eile hilisõhtul arutas valitsus taas ja erakorraliselt Estonian Airi tulevikku. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts oli enne nõupidamist napisõnaline, öeldes, et valitsus arutab erinevaid variante.
Neid lahendusi on aga õigupoolest ikka vaid kolm - osaluse müük SASile, mõnele teisele strateegilisele investorile, riik ostab SASi ettevõttest välja. Ja kuna olukord majanduses on veelgi kehvem, on kõik kolm lahendust täna suure küsimärgiga.
Eesti on sellal, kui valitsus on otsustamisega venitanud, muutunud paraku Euroopas perifeeriaks - Tallinnal puudub otseõhulink kõigi ELi riikide pealinnadesse. Sellest on saanud tõsine takistus nii ärikontaktidele ja välisinvesteeringuile, tagasilöögi on saanud turism.
Novembris 2008 soovitasime peaminister Andrus Ansipil "pääsukese" lendu lasta - Äripäeva meelest oli parim lahendus see, kui riik loobub talle üle jõu käivast kohustusest, osalusest firmas.
Ent kui novembris 2008 käis SAS koputamas valitsuse uksele sooviga Eesti riigi 34protsendiline osalus Estonian Airist ära osta, siis nüüd vajaks SAS ise strateegilist investorit - majanduslangus on raskelt tabanud ka SASi ennast. SASi käive langes eelmise aasta tasemelt ligi 17%, miljardile eurole, reisijate hulk kahanes 14,7% ning arutelud veel kulude kärpimiseks on aga SASi juhtkonna ja ametiühingute vahel liiva jooksnud.
Estonian Airil endal ei lähegi ajal, mil suuromanik talle ostjat otsib, halvasti. Pärast kolme aastat kahjumit on firma juunist taas kasumis, tema kohaliku turu osa on kerkinud viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Äsja sai ta plaatina-lennufirma staatuse kui uuenduslikem oma regiooni firma.
Kui SAS ei ole võimeline Eesti riigi osalust Estonian Airis välja ostma, ühtki teist investorit ka ei paista silmapiiril, tuleb tõsiselt kaaluda, millised väljavaated on riigil ja Estonian Airil, kui Eesti riik omandab firmast 100 protsenti.
vaata ka
Valitsus SASi osaluse ostu eile ära ei otsustanud2008 saanuks Eesti riik oma osaluse müügist rahvuslikus lennukompaniis umbes 150 miljonit krooni. Praegu saaks riik isegi odavama hinnaga enda kätte kogu Estonian Airi. Aga see ongi selle variandi ainus pluss. Oma lennukompaniil on mõtet vaid siis, kui suudame lennukid ka õhus hoida.
Riik saaks ikkagi olla lennukompanii omanik vaid ajutiselt, otsides firmale uut kosilast või valmistades ette selle börsile viimist ja teeks selle plaani teoks euro käibele tuleku järel.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Valitsuskabinet andis eilsel nõupidamisel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile volituse alustada läbirääkimisi Scandinavian Airlinesiga (SAS).
Estonian Airis 17% suurust osalust omav investeerimispank Cresco pole kunagi pakkunud oma aktsiaid Eesti valitsusele ega kavatse seda ka teha, kinnitas Cresco juht Olev Schults.
Kui SASi osaluse omandamine peaks teoks saama, siis otsib riik uue strateegilise partneri, kuna lennundusäris valitseb tihe konkurents ja EL-i õigusaktid piiravad riigil lennundusettevõtetele abi andmist, ütles peaminister Andrus Ansip.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.