Kui SASi osaluse omandamine peaks teoks saama, siis otsib riik uue strateegilise partneri, kuna lennundusäris valitseb tihe konkurents ja EL-i õigusaktid piiravad riigil lennundusettevõtetele abi andmist, ütles peaminister Andrus Ansip.
„Lennundusäri on globaalne äri ja üks väike tegija ellu ei jää. See on valdkond, kus pole võimalik ühel pisifirmal üksinda hakkama saada, ilma teistega väga tihedat koostööd tegemata,“ rääkis Ansip täna valitsuse pressikonverentsil, selgitades, miks riik üksinda ei oleks hea peremees.
Teatavasti on lennundusturg EL-is väga suure konkurentsiga, mis tähendab Ansipi sõnul ka seda, et reeglid on väga täpselt paika pandud ja kõikvõimalik riigiabi on väga täpselt reglementeeritud.
Ansip kinnitas, et Eesti riigil veel plaani Estonian Airist SASi osaluse kas osalise või lõpliku väljaostmise kohta ei ole, antud on vaid majandus- ja kommunikatsiooniministrile mandaat alustada läbirääkimisi SASiga.
„Küll aga on SASil plaan võõrandada oma osalus Estonian Airis ja SAS on teinud pakkumise Eesti riigile see omandada. Me oleme valmis kaaluma. Hinnast sõltub ju väga palju. On ütlematagi selge, et üks lennundusettevõte ei saa Eesti Vabariigi valitsust külmaks jätta,“ rääkis Ansip.
Ansip kirjeldas tehingu eeldatavast sisust rääkides, et riik omandab osaluse ja maksab kinni ka seni antud laenud. See on see, mille üle peaksid hakkama läbirääkimised käima. „Ega hästi ei kujuta ette, et suurimaks kreeditoriks jääb SAS ja osalus läheb 100%selt üle Eesti Vabariigile,“ märkis ta.
Kui palju raha on aga riik valmis Estonian Airi alla panema, arvestades nii SASi osaluse omandamist kui ka täiendavaid investeeringuid ettevõtte majandusliku seisu parandamiseks?
Ansip sõnul peab ennekõike selgeks saama Estonian Airi majandusseis. „Enne kui hinnangut ei ole, enne kui me ei tea, milles kaup seisneb, enne ei saa ka öelda, mis on maksimaalne summa, mida on riik valmis Estonian Airi alla panema,“ vastas ta.
Küsimust, kas riigil on või ei ole raha, ei ole Ansipi ütlusel mõtet püstitada, kuna tegemist on finantseerimistehinguga, st et see ei mõjuta riigieelarve tasakaalu ja eurotsooniga liitumise kontekstis sel küsimusel samuti kaalu ei ole, kuid teisalt on probleem tõsine ning lahendust vajav.
„Kindlasti ei saa valitsus distantseeruda selle probleemi võimalikest lahenduste leidmistest. Täiesti loomulik on, kui meiega kontakti soovitakse, et me ka läbirääkimistesse asume. Milliseks läbirääkimised kujunevad, mis on see lõpptulemus, on täna raske ette ennustada,“ toonitas Ansip.
Ansip tõi näiteks, et SAS on Spanairi võõrandanud väga odavalt – 1 euro eest, aga ostjale on jäänud kõik Spanairi kohustused kanda. Missuguseks kujuneb hind Eesti riigi jaoks Estonian Airis osaluse suurendamise eest, on praegu raske öelda, kordas peaminister.
Seotud lood
Rahvuslikust lennukompaniist on saanud veskikivi riigi kaelas - justkui vajalik, ära visata ei saa, aga samas ajast ja arust.
Valitsuskabinet andis eilsel nõupidamisel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile volituse alustada läbirääkimisi Scandinavian Airlinesiga (SAS).
SAS pole valmis ennustama, millise tulemuseni võiksid läbirääkimised Eesti riigiga osaluse omandamiseks Estonian Airis jõuda, kuid me ei välista ühtegi ostjat, kommenteeris SASi investorsuhete juht Sture Stølen.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.