Eesti Telekomi aktsiate müügist saadud kokku 700 miljonist kroonist on vaid paarikümne Eesti investori raha edasi investeeritud Leedu telekomiettevõttesse.
Pigem on suunatud raha paremate aegade ootuses hoiustele, märgivad nii investorid kui ka analüütikud.
Kui algul arvati, et heast dividendiaktsiast - Eesti Telekomist - vabanenud miljonid suunatakse ennekõike edasi järgmisse dividendiaktsiasse TEO LTsse, siis tegelikult investorid seda teinud ei ole, vaid on jäänud paremaid investeerimisvõimalusi ootama ja seniks raha hoiustele tiksuma pannud.
"Ma ei investeerinud praegu edasi. Raha vedeleb lihtsalt hoiustel," ütles ettevõtja Tõnis Kiisküla. Ta on enda sõnul pea 20 aastat erinevates firmades aktsionär olnud, mänginud igasugust mängu, näinud nii häid kui ka halbu päevi. "Kuid vahel lihtsalt tüdined ära ja ei viitsi enam. Puhkan aasta otsa," uskus endine Eesti Telekomi aktsionär.
Kiisküla sõnul oli tähtsaim põhjus see, et praegu pole head aktsiat, mille alla raha panna, nagu seda oli Eesti Telekomi aktsia. "Ükski teine ei tekita head tuju ja kui head tuju ei ole, ega ma ei saa siis vahetada halba pakkumist hea naise vastu," rääkis mees piltlikult võimalikust investeeringust. "Ikka vaatan pigem kena naise kui halva pakkumise poole."
Palla pani osa raha Leedu telekomiettevõttesse
Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla on Eesti Telekomi kolme miljoni kroonisest aktsiamüügist osa raha pannud TEOsse ja osa jätnud kas hoiusele või erinevatesse fondidesse.
Varem on Palla avaldanud kahetsust, et Tallinna börsile pole aastaid midagi eriti juurde tulnud, nimetades kohalikku börsi mängubörsiks.
Börs on viimastel kuudel valmistanud pettumust
Aktiivne väikeinvestor Rene Ilves müüs pärast TeliaSonera Eesti Telekomi ostupakkumise avalikustamist turul 6000 telekomiaktsiat ja investeeris saadud raha edasi kohalikesse börsiettevõtetesse. TEOsse ta aga raha ei pannud, vaid hoopis loobus osalusest täielikult. "Võib-olla ma kardan, et ta tuleb natuke alla," põhjendas Ilves.
Ilves nentis, et algselt oodatud börsirallit telekomiaktsiatest vabanenud rahaga järgnenud ei ole, sest börs on septembri teisest poolest vaikselt alla tiksunud. "Korralik pettumus," sõnas ta.
Kõige enam ostis Ilves enda sõnul Tallinna Vee aktsiaid, kuna ettevõte maksab ilmselt head dividendi. Samuti ostis ta Olympic EG ja natuke Arco Vara aktsiaid. "Vaikselt jagasin igale poole ära," ütles Ilves.
Hetkel kuum
Linn tahaks ka, aga odavamalt
Fond teeb S&P 500-le silmad ette
Loodetud rallit börsil ei tulnud
Oodatud aktsiarallit pärast TeliaSonera aktsiate ostupakkumise tegemist Eesti Telekomi väikeaktsionäridele järgnenud ei ole, mis tähendab seda, et pigem on investorid suunanud raha hoiustele atraktiivsemaid aktsiaid ootama, nentisid analüütikud.
"Tundub, et Eesti Telekomist vabaneva raha börsile jõudmise ootused olid suuremad, kui tegelikkus tänaseks näidanud on," ütles LHV Panga juhatuse liige Erki Kert, kelle sõnul on kindlat trendi, et vabanenud vahendid mõnda teise ettevõttesse oleksid liikunud, raske välja tuua.
"Pigem võib spekuleerida, et Eesti Telekomisse investeeritud raha käsitleti enamasti pikaajalise ja stabiilse investeeringuna ning seega ei imestaks, et müügist laekunud raha suures osas hoopis hoiustesse on paigutatud," uskus Kert.
Turule oleks vaja uut väärikat tegijat
Swedbanki maakleriosakonna juhi Andres Suimetsa meelest on Telekomi raha liikumine TEOsse natuke liialdatud ega olnud nii ilmselge otsus enamiku investorite jaoks, kui ehk juttude järgi võis selline mulje kujuneda.
Samuti jäi Suimetsa sõnul ära Telekomi raha saabumise järgne ralli koduturul.
"Raha kas investeeriti Baltimaadest välja või jäid investorid ootama soodsamaid ostukohti," nägi ta kahte varianti. Suimets ise kaldus pigem viimase kasuks.
Välismaised investorid, kes on Balti riikides aktiivsed, omavad endiselt piisavalt sularaha ning vajavad tema hinnangul stiimulit, et tulla Balti riikidesse ja eelkõige Eestisse tagasi.
"See stiimul võib olla euro või IPO, millega tuleks turule Telekomi-vääriline emitent. Tegelikult oleks ilmselt mõlemat vaja, kuna 17 miljoni eurose (266 miljoni kroonise) kuukäibega börsile ei saa enamik suurinvestoreid oma raha ka parema tahtmise juures panna," uskus Swedbanki maakleriosakonna juht.
Taust: Suurem kullaauk kui kunagi Hansapank
24. augustil 2009 tegi TeliaSonera Eesti Telekomi väikeaktsionäridele aktsiate ülevõtmispakkumise. Hind oli 93 krooni ja aktseptimise aeg 9. september-9. oktoober 2009.Enne seda kuulus TeliaSonerale Eesti Telekomist 60,12% ehk 82,94 miljonit aktsiat, Eesti riigile koos Arengufondiga kuulus 27,2%.Eilse seisuga oli TeliaSonera osalus Telekomis 98,7% ehk 136,18 miljonit aktsiat.1. oktoobril peetud Eesti Telekomi aktsionäride erakorralisel koosolekul otsustati maksta dividendidena välja 964 mln krooni ehk 6,99 krooni aktsia kohta. Dividendid maksti välja 30. oktoobril.Seni on aktsionäridele koos erakorraliste dividendidega välja makstud ümmarguselt 5 mld krooni, sellest umbes 3,75 mld krooni riigile.24. augustil arvutas Äripäev, et Eesti eraisikutest väikeinvestorid teenivad aktsiate müügist kokku umbes 372 mln krooni ning siinsed ettevõtted kokku 262 mln krooni, millele lisandub 47,6 mln krooni lisadividende.Kui TeliaSonera saab kätte ka ülejäänud 1,3% aktsiatest, tõuseb investoritele makstav summa 5,5 mld kroonini.Hansapanga ülevõtmisel Swedbanki poolt 2005. aastal teenisid Eesti füüsilisest ja juriidilisest isikust investorid kokku 4,4 miljardit krooni.Näide
Kui investor oleks tänavu märtsis, mil maailma aktsiaturud näitasid esimesi kosumismärke, kuulda võtnud Äripäeva vahendusel avaldatud spetsialistide soovitusi ja ostnud börsilt 10 000 Eesti Telekomi aktsiat, makstes nende eest keskmiselt 75 krooni, oleks ta saanud TeliaSonera pakkumist vastu võttes 25protsendise, st koos lisadividendidega 250 000kroonise brutotulu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!