IMF otsustas makseraskustes Ukraina lisalaenust ilma jätta ja nüüd pressib riik Venemaalt raha välja.
Rahahädas Ukraina pressib Venemaa gaasi transiidi eest senisest suuremat tasu välja, vahendas tänaõhtune Aktuaalne Kaamera.
Ukraina ei välistanud uut gaasisõda Venemaa ja ühe tema naabri vahel, kirjutas möödunud nädalal Valgevene uudisteportaal charter97.org. Ukraina võimud kinnitasid samas, et eelmise südatalve konflikti kordumiseks pole sel aastavahetusel objektiivset põhjust.
"Ukraina territooriumil pole mingid gaasikonfliktid võimalikud. Olen selles veendunud, pole mingeid objektiivseid põhjusi, et Ukraina territooriumil konflikte, probleeme või riske oodata," rääkis Bogdan Sokolovski, Ukraina presidendi esindaja rahvusvahelistes energeetika julgeoleku küsimustes.
Ukraina salgab makseprobleeme
"Mis puudutab isikuid väljaspool Ukraina territooriumi, jah, on konfliktid võimalikud, niipalju, kui meie ühe naabri poliitiline ja majanduslik situatsioon halveneb, ja sellest sõltub gaasiprobleemide tekkimise tõenäosus," rõhutas ta.
Sokolovski sõnul on Ukraina võimeline gaasitarnete eest maksma, kaasa arvatud kandma detsembri tarnete eest Gazpromile enne 11. jaanuarit üle ligikaudu 800 miljonit dollarit. Osa makstavast rahast tulnuks IMFi laenust, osa oleks kogutud siseturult ning ülejäänu muudest allikatest.
Samal ajal teatas uudisteagentuur RIA Novosti, et vähendas detsembri keskpaigas järsult gaasikasutust, mis annab tunnistust eelolevatest maksmisraskustest. Gazpromi juht Aleksei Miller ütles, et olukord on murettekitav.
"Ukraina elab üle väga tõsiseid probleeme detsembri gaasi eest maksmisel," märkis ta.
Jõulupüha andis ajapikendust
Naftogaz peab raha üle kandma iga kuu 7. kuupäevaks, kuid jaanuaris andis õigeusu jõulud ajapikendust 11. kuupäevani. Ehkki Ukraina pole selle aasta algusest saadik kodagi maksmisega hilinenud, on Venemaa ähvardanud ülekande viibimise puhul gaasimaksed 100%liselt ette nõuda.
Möödunud nädalal ilmnes, et IMF lükkas Ukraina palve 2 miljardi dollari suurusele täiendavale laenule, millest oleks ka Gazpromile makstud, tagasi.
Gazprom on Naftogazile lepingus kinnitatud mahtudes juba mööndusi teinud. Järeleandmised läksid venelastele maksma ligikaudu 5 miljardit dollarit.
Venemaa meedia kinnitab, et Naftogaz kaupleb gaasi mahu vähendamist tuleva aasta I kvartalis 8,75 miljardilt kuupmeetrilt 7 miljardile kuupmeetrile. Kui Gazprom nõustub, kaotab ettevõte sissetulekutes veel 600 miljonit dollarit.
Ukraina kaudu saab Euroopa 80% Venemaa gaasist, seejuures katab vene gaas ligikaudu 20% Euroopa gaasivajadusest.
Venemaa himustab Valgevene naftasektorit
1. jaanuaril lõpeb Venemaa ja Valgevene naftatransiidi leping, ent Venemaa kavatseb tarneid uue lepingu sõlmimiseni jätkata. Reutersi andmetel sisaldab uus leping Valgevene naftasektori osalist üleminekut venelaste kätte.
Selline kokkulepe võidakse sõlmida juba veebruaris. Valgevene suunalise gaasi ja nafta hinnad võivad seejuures jääda tänavuse aasta hindade tasemele.
Valgevene ostab Venemaalt ligikaudu 21,5 miljonit tonni naftat aastas, sellele lisaks läbib riiki ligikaudu 60 miljonit tonni Euroopasse suunduvat transiitnaftat. 2007. aastal algas Venemaa ja Valgevene vahel naftasõda, mille tulemusel külmutas Venemaa naftatransiidi läbi naaberriigi territooriumi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ungari suurim naftarafineerija Mol teatas, et Venemaa naftavarustaja AK Transneft võib peatada Tšehhi, Ungari ja Slovakkia varustamise naftaga 1. jaanuaril, kuna Venemaal on Ukrainaga konflikt kütusetransiidi tasude teemal, vahendas Bloomberg.
Maailma sinistes vetes ujub 168 supertankerit, mis on pilgeni naftat või naftasaadusi täis tuubitud.
NAK Naftogaz Ukrainy kohustus hoolitsema selle eest, et Venemaa nafta jõuaks Euroopasse, püüdes jõuda veel enne aasta lõppu kokkuleppele mahtudes ja muudes lühiajalistes tingimustes, vahendas Bloomberg.
Ungari kutsub Tšehhi, Poola ja Slovakkia energeetikaotsustajad jaanuari algul Budapesti, et kujundada ühisseisukoht, kuna Venemaa hoiatas Euroopa Liitu võimalike kütusepiirangutega, vahendas Bloomberg.
Küberturvalisus peaks olema igaühe igapäevaelu lahutamatu osa. Olenemata sellest, kas oled eraisik, väikeettevõtja või suurfirma juht, mõjutab digitaalne maailm paratamatult kõiki, kes internetis toimetavad. Tele2 ärikliendi erilahenduste ja IT-teenuste juht Janek Jaago selgitab, miks on vähemalt esmane digikaitse hädavajalik igale kasutajale.