Supertankerid voolavad tühjemaks

Järgmise aasta esimesel poolel laevad tankerid maha umbes 26 protsenti oma lastist, millega suruvad rendihinnad 25 protsendi jagu alla, kirjutas Bloomberg.

Hiiglaslike tankerite rendihinnad võivad järgmisel aastal langeda praeguselt 40 212 dollarilt 30 000 dollarini päevas, prognoosisid Bloombergi jälgitavad analüütikud. See jääb allapoole piirist, mida suurim supertankerite operaator Frontline peab nullkasumi punktiks.

Tulevikulepingutelt kasu ihkavad energiamaaklerid rentisid sel aastal rekordiliselt palju supertankereid ning on pannud umbes pooled neist seisma Euroopa vetesse. Kui rivistada kõik 168 tankerit, saaks umbes 26 miili (peaaegu 42 km) pikkuse keti. Seega on merel kasutust ootamas piisavalt naftat, et varustada kõik Euroopa Liidu riigid enam kui kolmeks aastaks. Tankerite summeeritud kandevõime ulatub 23,8 miljonit tonni, mis ületab 1981. aasta rekordi, mil Jaapani rafineerijad kasutasid 19,5 miljoni tonnise kandevõimega supertankereid.

Supertankerite rekordiline kasutus lõi sel aastal üles ka rendihinnad, millele aitasid veel kaasa OPECi otsused nafta müüki vähendada.

Ladustatud naftaga kauplemine on kasumilik seni, kuni energialepingute preemia ületab laeva rendi, kindlustuse ja finantseerimiskulud. Aasta tagasi ületas energialepingute preemia laevaga seotud kulud 23 protsenti, nüüd on vahe vaid 4. „Kui tankerite rendihinnad lähevad üles, püüavad kõik neist lahti saada,“ rääkis Tufton Oceanic uurimisüksuse direktor Andreas Vergottis Bloombergile.

Uudisteagentuuri hinnangul kukuvad tankerite naftavarud praeguselt 50 miljonilt barrelilt aasta esimesel poolel 40 miljoni barrelini ja teisel poolel 19 miljoni barrelini. Naftasaaduste varud kukuvad 69 miljoni barrelini esimesel kuuel kuul ja 29 miljoni barrelini aasta teisel poolel.

Uuring näitab samuti, et nafta hind saab järgmisel aastal olema keskmiselt 75 dollarit barrelist, mis on pisut vähem tänasest 78-dollarilisest seisust.