Araabia rikkus kasvuteel

Äsja avatud maailma kõrgeim hoone Burj Khalifa ning Dubai vajadus 20 miljardi dollarilise abi järele tõmbasid kogu maailmas Lähis-Idale palju tähelepanu. Vaadates majanduse struktuuri, ei olnud siiski tegu regiooni mastaabis erakordsete summadega - Araabia Ühendemiraatide eksport aastal 2008 oli 240 mld dollarit. Araabia mastaapide paremaks tunnetamiseks toon mõned näited.

Araabia poolsaare suurim majandus, 29 miljoni elanikuga Saudi Araabia on piirkonna suurim naftatootja ning eksportija (2008 ulatus eksport 313 mld USDini). Kogu Pärsia lahe piirkonna tulud gaasi- ja naftamüügist on sõltuvalt metoodikast üle 1,2 triljoni dollari.

Piirkonna rikkaim riik elaniku kohta (SKT per capita) on Katar - oli eelmisel aastal kogu maailmas samas arvestuses teisel kohal. Katari SKT inimese kohta on 127 281 dollarit elaniku kohta, järgnevad Araabia Ühendemiraadid 90 896 dollariga, Saudi Araabia 32 958 dollarga. Võrdluseks, Eestis ulatub see summa 13 509 dollarini elaniku kohta.

Araabia rikaste edetabelit juhib juba aastaid Saudi Araabia prints Alwaleed bin Talal, kes kasvatas oma varanduse mullu ligi 18 mld dollarini. Hoolimata oma kuninglikust päriolust, on ta rajanud oma impeeriumi iseseisvalt, alustades erinevatel andmetel 5-15 miljoni dollari suuruse algkapitaliga.

Teisel kohal on samuti oma vara aastaga miljard dollarit kasvatanud Saudi ärimees Sheik Mohammed Bin Issa. Kolmandal kohal on Kuveidi ärimees Nasser Al Kahrafi. Rikaste TOP 50s domineerivad saudid, nende käes on 60% kogu selle TOPi 207 mld dollarisest varast. Ning mastaapidest - Araabia riikide rikaste TOP 50sse mahtumiseks peaksid Eesti rikkad oma vara ühendama, 50. kohale tulemiseks on vaja ca 1,7 mld USD...

Ülirikkad on pigem üksikud tegijad, "keskmised" varandused edatabelis on pereettevõtete kontrolli all. Enamik edetabelis märgitud konglomeraate on asutatud aastatel 1930-1960 ning pole omanikku vahetanud. Uuelt edetabelilt oodatakse tugevat positsioonide ümberjagamist, seda eelkõige kinnivarahinna languse ning arenduste väärtuse kahanemise tõttu.

Maine ning usaldus on väärtused, mida araablased hindavad. Ettevõtete vahel toimuvad suured tehingud, aluseks vaid pikaajalised suulised kokkulepped ning hõimusidemed. Perekondade tihedad suhted võimaldavad kiiresti suuri tehinguid teha ning omandisuhete muutused jõuavad avalikuse ette sageli suure viivitusega.

Piirkonna riikide viimaste aastetate keskmine 7-14% majanduskasv ei näita raugemise märke. Lisaks maailma kõrgeimate tornide rajamisele otsitakse siingi lahendusi, et vähendada toormehindade mõju majandusele.