Borg: eelarveülejääk kirjutada seadusesse

Ülejäägis riigieelarve tuleks sätestada seadusega nii nagu on seadusega sätestatud riigieelarve kulude piir, kirjutab Borg. See tagaks, et „meil on tagavarad, kui uus kriis puhkeb“.

Rootsi on suutnud oma avaliku sektori finantsid korras hoida hoolimata sellest, et riik on majanduskriisi leevendamiseks rakendanud ulatuslikke fiskaalpoliitilisi meetmeid. Nii 2009. kui 2010.aastal on Rootsi neid väheseid riike ELis, mille eelarvedefitsiit on alla 3% SKPst. Ka riigi võlakoorem 45% SKPst jääb alla euroala keskmisele 85%le.

„See ei tulene üksnes alahoidlikust poliitikast kriisi ajal, vaid ka sellest, et kogusime reserve juba enne kriisi,“ kirjutab Borg.

Nüüd tahab Borg korras riigifinantside aluseks olevat eelarvepoliitilist raamistikku veelgi tugevdada.

„Eelarvepoliitikas seatud konkreetsed eesmärgid ja reeglid ning distsiplineeritud eelarveprotsess vähendavad riski, et eelarvepoliitilised otsuse tehakse väga lühikesest perspektiivist lähtudes,“ kirjutab Borg. Et ajutiste suurte tulude baasilt ei kasvaks välja püsivaid suuri kulusid.

Ülejäägi suurus võiks olla 1% SKPst.