Swedbanki kontsern teenis eelmise aasta neljandas kvartalis 1,8 miljardi Rootsi kroonise kahjumi, mis on küll oluliselt parem kolmandas kvartalis kaotatud 3,3 miljardist kroonist, kuid jääb kõvasti alla aastatagusele neljanda kvartali 1,9 miljardi kroonisele kasumile.
Kahjumiks aktsia kohta kujunes 1,83 Rootsi krooni aastataguse 10,1 kroonise kasumi kõrval, selgub täna hommikul avaldatud majandusaruandest. Netointressitulu langes 4,7 miljardi kroonini aastataguselt 5,7 miljardilt Rootsi kroonilt.
Kontserni neljanda kvartali käibeks kujunes 7,9 miljardit Rootsi krooni, võrrelduna aastataguse 10,3 miljardiga. Eelmise aasta kolmandas kvartalis kogus Swedbank käivet 8,1 miljardit krooni.
Enne erakorralisi kulusid oli kasumiks 3,7 miljardit Rootsi krooni. Sellest 2,3 miljardit andis Rootsi pangandus, 740 miljonit krooni Balti pangandus ning rahvusvaheline pangandus 215 miljonit krooni. Swedbank Marketis teenis neljandas kvartalis 267 miljonit krooni ja varahalduse üksus 135 miljonit Rootsi krooni.
Terve eelmise aasta käibeks kujunes 34,7 miljardit Rootsi krooni, mis jääb pisut alla 2008. aasta käibele 36,4 miljardit krooni. Lõppenud aasta käibest 13 miljardit andis laenude osakond ning 4,8 miljardit deposiidid. Kauplemistegevus ja väärtpaberite üksus andis 7 miljardit krooni ning varahaldus 3,3 miljardit.
Eelmise aasta kahjum ulatus 10,4 miljardi kroonini, kusjuures 2008. aastal teenis kontsern pea sama suure kasumi.
Halvaks läinud laenud moodustasid 40,1 miljardit Rootsi krooni ning olid suurimad Lätis, kus ulatusid 13,4 miljardi Rootsi kroonini. Meie lõunanaabrile järgnes Ukraine 8,2 miljardiga ja Leedu 7,7 miljardi krooniga. Eesti hapnema läinud laenud ulatusid 5,4 miljardi Rootsi kroonini.
Seotud lood
Swedbanki Balti üksuste ehk Swedbank ASi neljanda kvartali kahjum oli suurem kui kogukäive. Panga käive oli 1,631 miljardit ja kahjum 2,42 miljardit Rootsi krooni.
Kui euro tulemata jääks, tooks see kindlasti täiendava negatiivse meeleolu ning rahustaks majanduse jälle mõneks ajaks maha, märkis Swedbank Eesti juht Priit Perens.
Probleemsete laenude kasv on mõjutatud tööpuuduse tasemest, kuid eelmise aasta alguses toimunud hapude laenude kasvuprotsess on suhteliselt hästi pidama jäänud, sõnas Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.
Majanduse stabiilsus suureneb ning ettevõtete probleemsete laenude arv kahaneb, ütles Swedbank Eesti juht Priit Perens.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.