Kui euro tulemata jääks, tooks see kindlasti täiendava negatiivse meeleolu ning rahustaks majanduse jälle mõneks ajaks maha, märkis Swedbank Eesti juht Priit Perens.
"Keskkond on stabiilsem ning usun, et pangandussektor on eelmise aasta portfellide provisjonide tegemisel adekvaatne, mis tähendab seda et, kui majandusolukord ei lähe halvemaks, siis samas mahus pole vaja provisjone teha," märkis Perens.
Järelikult on lootust, et Eestis tegutsevad pangad võivad tänavu kasumisse jõuda ja see kehtib ka Swedbanki kohta, lisas Perens.
"Kõige halvem uudis oleks hetkel see, kui mingil põhjusel eurotsooniga ühinemist ei toimu," tõdes Perens ja lisas, et euro-ootus on aetud juba nii suureks, et see uudis tooks kindlasti kaasa täiendava negatiivse meeleolu.
"Arvan, et see rahustaks majanduse jälle mõneks ajaks maha ja tekitaks negatiivseid ootusi," ütles Perens.
"Kui mingil põhjusel toimuks maailma majanduses sarnane külmumine, mis juhtus 2009 jaanuaris-veebruaris ja mõjutas ka meid, siis ei oska ma öelda, kui palju me suudame siin veel vastu pidada," märkis ta.
"Pean seda vähetõenäoliseks, kuid seda on võimalik ette kujutada. Pean ka väga vähe tõenäoliseks, et euro kohta tuleb negatiivne otsus," lisas Perens, "seetõttu on meil positiivne vaade tulevikku, kuid mis pole taskus, see pole taskus. Üritame valmis olla kõigeks, aga ma pigem ütleksin, et näeme hetkel maailma vähemalt Eesti jaoks positiivses valguses."
Seotud lood
Swedbanki Balti üksuste ehk Swedbank ASi neljanda kvartali kahjum oli suurem kui kogukäive. Panga käive oli 1,631 miljardit ja kahjum 2,42 miljardit Rootsi krooni.
Swedbanki kontsern teenis eelmise aasta neljandas kvartalis 1,8 miljardi Rootsi kroonise kahjumi, mis on küll oluliselt parem kolmandas kvartalis kaotatud 3,3 miljardist kroonist, kuid jääb kõvasti alla aastatagusele neljanda kvartali 1,9 miljardi kroonisele kasumile.
Swedbanki Eesti üksuse neljanda kvartali kahjumiks kujunes 129 miljonit krooni. Panga netolaenukahjum ulatus 794 miljonini, mis on vähem kui kolmandas kvartalis. Kogu eelmise aasta kahjumiks jäi 1,1 miljardit krooni.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.