Swedbanki kahjum IV kvartalis 129 miljonit

Klientide hoiused kasvasid kvartali jooksul 5% võrra, laenuportfell vähenes 3% võrra. „Aasta lõpus jätkusid majanduses samad trendid nagu III kvartalis. Ettevõtete puhul on stabiliseerumise märgid selgemalt näha, eraisikute puhul eeldab olukorra paranemine tööpuuduse vähenemist, mis saab toimuda vaid uute investeeringute toel,” rääkis Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.

Laenukahju saadi 794 miljonit krooni

Swedbanki Eesti üksuse neto laenukahjumid olid IV kvartalis 794 miljonit krooni. Probleemsed laenud (impaired loans) olid 31. detsembri 2009 seisuga 8315 miljonit krooni, võrreldes 3596 miljoni krooniga aasta tagasi. Probleemsete laenude osakaal laenuportfellis jäi IV kvartali lõpuks 6,57% juurde.

Swedbanki Eesti üksuse puhul jäid laenukahjumid IV kvartalis väiksemaks ning majandustulemused tervikuna paremaks kui eelmises kvartalis.

2009. aastal pööras pank tähelepanu kohaliku kapitali kaasamisele ning selle tulemusena kasvasid hoiused 4%. Laenumaht langes 12%, mida mõjutasid tõusnud provisjonid ja laenuvõtmise aktiivsuse langus klientide poolt. Selle kvartali majandustulemusi mõjutasid jätkuvalt madalad turuintressid, väiksemad laenumahud ja provisjonide tegemine.

IV kvartalis nimetati Swedbanki Grupi kinnisvara haldamisega tegelev üksus ümber Ektornet ABks.

Kulud vähenesid IV kvartalis 2%. Muutunud majanduskeskkonnas kohanemiseks ette võetud tegevuste toel suutis Eesti üksus hoida tulu-kulu suhte jätkuvalt heal tasemel – 0,40. Kvartali jooksul tõusid aga üldisest majanduskeskkonnast lähtuvalt kulutused, mis on seotud probleemsete laenudega tegelemisega. Need kulutused on tingitud praegusest majandustsüklist ning vähenevad koos lahenduste väljatöötamise ja majanduse taastumisega.

Baltikumi kõrgendatud äririski juhtimise üksus, mis teenindab eritähelepanu vajavaid ettevõtetest kliente ja projekte, saavutas oma 2009. aastaks ette nähtud eesmärgi vaadata üle eritähelepanu vajavate suurettevõtete laenuportfell ning riskisus koos individuaalsete lahenduste väljatöötamisega nende ettevõtete jaoks.

Töötajate arvu on juba aasta jooksul kohandatud vastavaks väiksematele ärimahtudele ning IV kvartalis jäi langus 5% juurde. Kontorite arv on IV kvartali lõpuks 68. Swedbank hoiab endiselt oma positsiooni suurima kontorite arvuga pangana Eestis, peale kontorite on klientide kasutada panga mitmekesised elektroonilised kanalid.

Swedbanki 2010. aasta I kvartali tulemused avalikustatakse 27. aprillil.

2009. aasta IV kvartalis oli näha positiivseid märke Eesti majanduse aeglase taastumise kohta, mis on põhjustatud eelkõige välisnõudluse paranemisest, sisenõudlus püsib endiselt madalal.

Eesti on esitanud taotluse liituda euro-tsooniga alates 2011. aastast ning Eesti Panga hinnangul on selle eelduseks olevate Maastrichti kriteeriumite täitmine realistlik. Euro kasutusele võtmine aitab suurendada stabiilsust Balti regioonis ja alandab Eesti riigiriski. Alanenud krooni intressimäärad peegeldavad juba praegu finantsturgude osaliste ootusi eurole ülemineku osas.