Sampo seljatas SEB

SEB suutis kindlustuspreemiaid mullu koguda vaid 275 miljonit krooni, mis on tervelt 36% vähem kui mullu.

Sampo Life seevastu tegi tõelise võidukäigu, kasvatades kindlustuspreemiad tunamulluselt 153 miljonilt kroonilt 280 miljonile kroonile.

Sellega duubeldas Sampo oma kindlustuspreemiate kogumisest lähtuva turuosa 12%-lt 24,2%-le, samas kui SEB turuosa kohalikul turul kahanes 33,8%-lt lausa 23,8%-le.

"Ma ei taha küll konkurente hirmutada, aga me tahame oma positsiooni hoida," ütles SE Sampo Life Insurance Baltic juhatuse esimees Imre Madison. "Keskmine lepingu maht läks oluliselt suuremaks," selgitas Madison hea tulemuse tagamaid.

Sampo jaoks on oluline kliendivarade maht ja see rahamass, mis aitab turgu teha, võib sisse tulla ka väga üksikutelt klientidelt, rääkis Madison ja lisas, et varakad kliendid on Sampo strateegia.

SEB: vaatame ka uute lepingute sõlmimist

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst ütles, et Sampot peab tubli töö eest tunnustama, kuid turuosa vähenemisest rääkides ei saa tugineda ainult raha liikumisele, vaid tuleb vaadata ka, kui palju on uusi lepinguid sõlmitud. Ta rääkis, et kui 2009. aastal sõlmiti elukindlustusturul umbes 20 000 lepingut, siis 7900 nendest sõlmiti SEBga. Swedbank kui kõige edukam lepingusõlmija pani korvi 8231 lepingut ning Sampo 770. "Kliendivoog näitab hoopis midagi muud," lisas ta.

"Meie tulemust kommenteerides võib öelda, et võrreldes 2008. aastaga, kus meil oli investeerimislepingute müük palju paremal tasemel, siis jah, me ei ole suutnud seda taset hoida. Sealt meie preemialaekumise kukkumine pärit on," tunnistas Holst.

Madison pakkus, et nende edu taga võis olla ka asjaolu, et Sampo Life Insurace ei ole otseselt ühegi pangaga seotud. "Ei tahaks alahinnata konkurente SEBst või Swedist, aga nendes majades läks ilmselt põhirõhk laenukahjumite ja hoiuste käimasaamise peale. Meil panka taga ei ole ja tundub, et need põhjused aitasid ka paremini tulemust teha," märkis ta. Madison lisas, et investeerimisriskiga elukindlustuse valdkonnas ollakse Baltimaades, sh kui ka Eestis 50 protsendiga turuliider.

Hüvitiste väljamaksmine kahanes mullu

Elukindlustuse statistikast oli näha, et investeerimisriskiga elukindlustuse hüvitiste väljamaksmine oli 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga 61% kukkunud - see tähendas, et 723 miljoni krooni asemel maksti mullu välja 279 miljonit.

Kõik see raha, mis läks headel aegadel investeerimislahendustesse ja oli paigutatud üsna kõrge riskiga lahendustesse, võeti sealt välja, rääkis Madison. "Esimese hooga said kõik sealt kaotuse kätte ja saadi aru, et kriis võib jätkuda, ning tõmmati ennast nendest lahendustest tagasi. Samal ajal oli näha, et Eestis hoiuste maht kasvas," selgitas ta lähemalt ja märkis, et Sampo võtab praegu raha jälle hoiustest investeerimislahendustesse tagasi.

Holst lisas samuti, et kuna turgudel oli 2009. aastal positiivseid signaale, siis inimeste usaldus taastus ning ka SEB loodab taas investeerimislepingute müügi tööle saada. "Loodetavasti jõuame samale tasemele kui 2008. aastal," lisas ta.

Ka ERGO suutis turuosa veidi suurendada

ERGO Elukindlustuse AS suutis 2008. aastal kogutud 79 miljonit krooni kindlustuspreemiaid 2009. aasta lõpuks paisutada 82 miljonile. See tõstis ettevõtte turuosa Eestis 6,2%-lt 7,1%-le.

"Peamine ERGO Elukindlustuse kasvu põhjus on see, et esimesena toodi turule pensioni teise samba väljamaksed," ütles seltsi elukindlustuse osakonna juhataja Taivo Saar.

Samas nentis ta, et investeerimisriskiga toodete populaarsus sai mullu kõvasti kannatada.

"Paljud kliendid vähendasid selles tootes oma panuseid või lõpetasid lepingu täielikult. ERGO pakub ainult garanteeritud intressiga kogumistooteid, seega meie kliendid seetõttu rappida ei saanud," selgitas Saar. Küsimusele, kas ERGO Elukindlustus ka sel aastal oma turuosa suurendada suudab, tuli elukindlustuse osakonna juhatajalt vastuseks kindel "jah".

Firmad tõmbasid varakindlustust kokku

Eesti kahjukindlustusturu maht kahanes mullu 11,5%, ulatudes 3,7 miljardi kroonini. Turu langust vedasid ettevõtjad.

Kui veel 2008. aastal kindlustasid juriidilised isikud sõidukeid miljardi krooni eest, siis eelmisel aastal oli kindlustussumma veerand miljoni krooni võrra väiksem.

Ka vara kindlustamisel olid firmad tagasihoidlikumad kui aasta eest. Nii jõudis kindlustusandjate kätte 434 miljoni krooni asemel mullu 372 miljonit.

RSA Kindlustuse juhatuse esimehe Kaido Kepi sõnul viitavad 14% kahanenud juriidiliste isikute varakindlustuspreemiad esmalt hindade langusele, mis selles segmendis on olnud kohati kuni 30%.

"Ma arvan, et pankrottide osakaal selles tagasiminekus on väga väikene," lisas Kepp. Ta rääkis, et ettevõtted vaatavad väga tähelepanelikult üle, mida nad kindlustavad, ja püüavad kindlustusest tihtipeale kokkuhoiukohta otsida, mistõttu tuleb tihti lepinguid ümber vaadata.

Eraisikud seevastu kindlustasid oma vara isegi veidi enam kui 2008. aastal. Kõige enam näitas kasvu preemiate maht kindlustuses rahalise kaotuse vastu. Mullu laekus sinna preemiaid 81,5 miljoni krooni eest.

Samas oli tegemist kindlustusliigiga, mis oli seltsidele eelmisel aastal kõige kahjumlikum, sest rahalise kaotuse hüvitisi maksti välja 107,8 miljoni krooni eest. Kepp tunnistas, et rahalise kaotuse vastu kindlustamine ehk nende puhul kindlustamine äritegevuse katkemise vastu on mahuliselt kasvanud.

Kuigi Kepp turult tervikuna sel aastal kasvu ei oota, usub ta, et RSA saab oma 20 000 kliendile täiendust juurde.

Kuigi ta hindade tõusmisse veel nii pea ei usu märkis, et esimesena võib kriitiliselt madal hinnapiir kätte tulla kaskokindlustuses. "Seal on hinnad nii palju langenud ja kindlustusfirmad hakkavad varsti kahjumi, mitte kasuminumbreid näitama."

Kommentaar

Ando KivilaidIIZI Kindlustusmaakleri juhatuse esimees

Maakleriteenuse hinnad on langenud koos kindlustusmaksetega, pakkujaid on turule juurde tulnud. Majanduslanguse tõttu on inimesed üha enam endale teadvustanud, mis on oluline. kõige kergemalt loobutakse vähem tähtsate asjade kindlustamisest, raskemini tervise, pere ja koduga seotud kaitsest. 2010. aasta kohta ütleks, et kindlustuses avalduvad majanduse muutused alati viitega. Näeme languse jätku, kuigi see ei ole enam nii järsk.

Tasub teada

Surmajuhtumikindlustus näitab tõusutrendi

Pensionikindlustuse kõrval oli kasvas mullu ainsana preemiate maht surmajuhtumikindlustuses. Viimane näitas 20protsendilist kasvu, vaatamata või just tänu ebakindlale ajale majanduses.Seltside sõnul võib siin olla tegemist asjaoluga, et inimesed mõtlevad rohkem riskide peale. Laenubuumile järgnenud aeg pani inimesi mõtlema, kas nad saavad kõik rahalised kohustused oma lähedaste kaela jätta.Samas on surmajuhtumikindlustus paljuski seotud kodulaenu lepingutega.

Autor: Kadrin Karner, Katre Pilvinski