Eestlaste säästud liikusid Kreekasse

Swedbanki kõige konservatiivsemas K1 pensionifondis on Kreeka võlakirjadesse paigutatud 5 protsenti varadest, võlakoormuselt Kreeka kannul tippiva Itaalia võlakirjadesse omakorda 5 protsenti ning näiteks Leedu võlakirjadesse suisa 15 protsenti fondi mahust. Koos Saksamaa võlakirjadega on tegemist fondi suurimate rahapaigutustega.

"Viimati ostsime Kreeka võlakirju tänavu jaanuari lõpus, kui nende intressitase ulatus päevasiseselt seitsme protsendini," sõnas Swedbanki Investeermisfondid ASi juht Agnes Makk. Ta tõi välja kolm põhjust, miks turuliider peab pensioniraha Kreekasse paigutamist väga huvitavaks.

Esiteks, Kreekal on tänavu madal varasemate võlakirjade ülerullimise vajadus, kuna lõpeb väikeses mahus valitsuse võlakirju. Seega pole otsene lühiajaline likviidsusrisk eelarve rahastamisel kõrge.

Teiseks, suur hulk Euroopa panku on praeguseks investeerinud märkimisväärselt Kreeka valitsuse võlakirjadesse. Seega, kuigi Kreeka majandus on euroalal suhteliselt väikese osatähtsusega, on tema võlakirjade edasine areng Euroopa pangandussektori tervise jaoks äärmiselt tähtis. Viimase valguses tuleks hinnata ka võimalikku Kreekale pakutavat tugipaketti.

Kolmandaks näitavad viimase kahe kuu arengud Maki hinnangul, et Kreeka on ise eelarve probleemidega väga jõuliselt tegelema hakanud.

Usaldusväärsus küsitav

Pensioniturul teist kohta hoidev SEB investeeris mullu samuti Kreekasse. "Esimese ja viimase investeeringu Kreeka võlakirjadesse tegime mullu novembri lõpus ning väljusime positsioonist kahe kuu jooksul," teatas SEB fondijuht Vahur Madisson. "Finantsturgude usaldus Kreeka vastu on aasta alguses kahanenud veelgi ja pole selge, mis hakkab toimuma, kui Kreeka ei suuda ühel päeval kohustusi täita."

Küsimusele, miks SEB fondid on lisaks Kreekale ostnud ka hiigelvõlaga Belgia võlakirju, vastas Madisson, et kõrge võlakoormusega paistavad silma kõik Lääne-Euroopa riigid. "Kuid erinevalt Kreekast on Belgia jooksevkonto suhteliselt heas seisus, olles -1 protsenti Kreeka -12 protsendi kõrval," rääkis fondijuht.

Leedut usaldatakse rohkem

Makk kommenteeris suure võlakoormaga riikidesse investeerimist selliselt, et ei pea krediidiriski peamiseks teguriks, mis võiks selle varaklassi tootlusi mõjutada. Kuna aga kõigi arenenud riikide võlakirjade puhul ennustab pank intresside tõusu, on fondid vahetanud pikaajalisi võlakirju lühemate vastu - kui intressid tõusevad, siis võlakirjade väärtus langeb, ja vastupidi. "Püüame hoida võimalikult madalat intressiriski," sõnas Makk.

LHV pensionifondides leidus mullu juuni lõpus üksnes Leedu, Läti ja Rumeenia võlakirju. Praeguseks on fondijuht Andres Viisemann Läti ja Rumeenia võlakirjad maha müünud ja Leedu kõrvale ostnud Poola kui Ida-Euroopa tugevaima majandusega riigi võlapabereid. "Müüsin Läti ja Rumeenia võlakirjad seepärast, et kartsin, et tulevikus on raskem müüa," sõnas Viisemann, lisades, et Leedu võlakirjade likviidsus on parem ning ta ei usu, et Leedu valitsus jätab oma võlakirjad lunastamata.

Just Leedu võlakirjad on väga populaarsed ka Swedbanki ja SEB pensionifondides. Madisson rääkis, et SEB pensionifondides olevad Leedu võlakirjad on Eesti kroonides denomineeritud ja tänavu saabuva tähtajaga. "Soovisime ära kasutada mulluseid soodsaid Eesti krooni intressitasemeid," sõnas Madisson ja lisas, et Leedu riigivõlg on sarnaselt Eestiga üks Euroopa madalamaid.

Sampo pensionifondides oli mullu juuni lõpu seisuga enim Saksamaa ja Prantsusmaa võlakirju, ERGO fondide lemmikud olid näiteks Tšehhi, Prantsusmaa ja Iirimaa.

Pensioniraha "sigade" ette

Finantsturud on euroala suure võlakoormaga riigid ristinud nimega PIGS (sead), tuletades lühendi riikide ingliskeelsete nimede esitähtedest.

Siia kuuluvad Portugal, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania. Vahel ka Itaalia, mille võla suurus jääb alla vaid Kreekale.

Niinimetatud sigade ette on näiteks Swedbanki kõige konservatiivsemas K1 fondis söödetud 16 protsenti fondi varast, K2 fondis kümnendik ning K3 fondis 6 protsenti.

Mõnevõrra võib eristuda Iirimaa, kus suudeti ainsana kiiresti tegutsedes mullu riigi konkurentsivõimet parandada. Samas Saksamaa mõjukas analüüsigrupp CESifo asetab just Iirimaa koos Kreekaga nende riikide sekka, mis kujutavad endast ühisrahale eurole tõsist riski. Veebruaris ilmuv raport nimetab Iirimaad riigina, kus finantsturud peavad riigi pankrotti või euroalalt lahkumist reaalseks, vahendasid nädala alguses Iiri ajalehed.

EDETABEL

Swedbanki lemmikud suure võlaga riigid

• riigivõlakirjade turuväärtus, mln kr

Swedbanki K1, K2 ja K3 (12.02.2010 seisuga)

• Leedu (2010, 2011) 582

• Saksamaa (2012) 338• Prantsusmaa (2012, 2014) 262• Kreeka (2012) 185• Itaalia (2010, 2012, 2013) 157• Holland (2011) 111• Belgia (2012) 101• Hispaania (2012, 2014) 94• Portugal (2020) 57• Ungari (2010) 50• Iirimaa (2012) 35• Austria (2012) 23• Läti (2013) 17• Soome (2014) 16

SEB Konservatiivne ja Progressiivne Pensionifond (31.12.2009 seisuga)

• Saksamaa (2012, 2019, 2034) 174

• Holland (2015, 2018) 151• Soome (2014) 104• Prantsusmaa (2015) 87• Poola (2010, 2012, 2013, 2017) 82• Leedu (2010) 79• Ungari (2012) 53• Tšehhi (2014, 2017) 43• Belgia (2012) 39• Kreeka (2014) 28

Allikas: fondide investeeringute ülevaated

TAUST

Elavad üle võimete

suurimad eelarvedefitsiidid, % SKPst

• Iirimaa -15

• Kreeka -12• Hispaania -10

suurimad võlad, % SKPst:

• Kreeka 125

• Itaalia 117• Belgia 101

5aastase tähtajaga CDS (riigi maksejõuetuse tõenäosuse näitaja), baaspunkti

• Läti 526

• Kreeka 354• Leedu 295• Portugal 193• Hispaania 140• Itaalia 130• Iirimaa 92• Belgia 69• Prantsusmaa 61• Saksamaa 41

Allikas: Euroopa Komisjon, Bloomberg

NUMBER

• 16% Swedbanki kõige konservatiivsema fondi K1 varadeston investeeritud euroala suure võlakoormaga riikidesse, mille finantsturud on ristinud halvamaigulise nimega PIGS.

• 185 miljoni krooni väärtuses on Swedbanki pensionifondid ostnud Kreeka valitsuse võlakirju. Viimaseid soetas eelmise aasta lõpus ka SEB, kuid loobus neist kiirelt.