Kreekale seatakse eeskujuks Balti riike

Esmaspäeval ja teisipäeval Brüsselis Kreeka võlakriisi lahanud ELi rahandusministrid ei kiirustanud täpsustama, milles ELi valitsusjuhtide läinud nädalal lubatud pretsedenditu abi Kreekale täpselt võiks seisneda.

Selle asemel nõuti Kreekalt konkreetseid samme tõendamaks, et euroala suurima eelarvepuudujäägi vähendamiseks koostatud kriisikavaga on tõsi taga.

"Kreekale on Eestil raske soovitada muud kui defitsiidi radikaalset kärbet, kuna just seda ilma välisabita oleme teinud ise," ütles Ligi pärast kohtumise lõppu, jagades ELi rahandusministrite ühist seisukohta, et Kreeka peab riigifinantside korrastamiseks enam pingutama.

"Kreeka pingutused peavad küündima samale tasemele, millega sai euroalal hakkama Iirimaa ning mida väljaspool euroala on teinud Läti," ütles Saksamaa aserahandusminister Jörg Asmussen.

"Eesti positiivne näide on täna samuti kõlanud ja meil on heameel jätta see pigem teiste tuua," ütles Ligi.

Balti riigid on mõru pilli juba alla neelanud

Eile kirjutas ka ajaleht Wall Street Journal, et eelarvedefitsiidi kärpimisel annavad Balti riigid Kreekale silmad ette. Need Kreekaga sarnaselt turgude rünnaku alla sattunud riigid on mõru pilli alla neelanud ning juba paistab pimeduses valgus - kõigi kolme reitinguväljavaated on paranenud ning riskihinded Kreeka tormis stabiilsed. "Balti riigid on selgelt näidanud, et sisemine devalveerimine on võimalik, ehkki väga valus," kirjutas WSJ.

ELi rahandusministrid andsid Kreekale nüüd 30 päeva aega, et oma kärpekava ellu viima hakata. Kui 16. märtsil selgub, et Kreeka sellega toime ei tule, võib EL Kreekalt nõuda täiendavaid kärpeid või maksude tõstmist.

"Selgesti on näha, et Eesti, Läti ja Ungari ning rida teisi riike on suutnud end kokku võtta ning võtnud poliitilise vastutuse, et riigi finantsid korda seada. Mul on raske näha, miks Kreeka ei peaks suutma üles näidata sama distsipliini, mida me nõuame teistelt liikmesriikidelt," ütles eile Rootsi rahandusminister Anders Borg.

Kreeka on lubanud, et kärbib mullu 12,7%-le kerkinud eelarvedefitsiidi tänavu 8,7%-le ning 2012. aastaks 3%-le SKPst.

Eestit ei saa nuhelda Kreeka pattude eest

Ligi möönis eile, et tormid Kreeka ümber ei jäta mõjutamata euroliidu laienemist, kuid et ministrite tasemel või komisjonis pole see teemana üles kerkinud. "Raske oleks ka seletada, miks reeglite järgija peaks saama karistatud rikkuja pärast," ütles Ligi, lisades, et eks Eestil tuleb selgitada, et pakume tsoonile stabiilsust ja vastutustunnet, mitte riske.

Nomura pank usub, et Kreeka euroala laienemist ei seiska. "Euroopa Komisjoni silmis on euro praegusest kriisist väljuvatele riikidele jätkuvalt mõistlik poliitiline ja majanduslik stabiliseeriv jõud," kirjutas Nomura analüütik Attard Montalto oma analüüsis, nimetades Eestit paindlikuks ja dünaamiliseks ning hea kohanemisvõimega majanduseks.

TAUST

• Selge abiplaani viibimine Kreekale käristas eile intresside vahe Kreeka ja Saksamaa riigivõlakirjade vahel 317 baaspunktile, ehkki mõlemad on euroala riigid. Vahe on pea kaks korda suurem kui läinud aasta novembri alguses.

• Kreeka valitsuse võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise risk kasvas eile 15,5 baaspunkti võrra, 370 punktile.

TÄHTAEG

• 30 päeva pärast ootavad Euroopa Liidu riigid Kreekalt reaalset edu kärpekava elluviimisel.