Soodustust vajavad kõik investeeringud

Äripäev küsis Tombergilt, kuidas suhtub ta sellesse, et riigikogu menetletav seaduseelnõu piirab eraisikute investeeringud börsifirmadega, välistades investeerimisobjektide seast tavalised ettevõtted, kinnisvara ja ka näiteks laenuandmise.

"Raske on pooldada soodustusi, mis on suunatud vaid väga kitsale ringkonnale. Ei leia põhjust, miks börsifirmadesse investeerimine peaks olema eelistatud teiste investeerimisvõimaluste kõrval," ütles Tomberg lisades, "seda eriti olukorras, kus kodumaine börs on pea täielikult kokku kuivanud, mistõttu maksuvabastusega investeering oleks suunatud varadesse väljaspool Eestit."

Tomberg märkis, et aktsiatesse investeerimine nõuab spetsialisti oskusi ja amatöörliku investeerimise hooletu propageerimine sellistesse keerukatesse instrumentidesse kätkeb endas suurt riski.

"Kitsale varaklassile suunatud üleliigne likviidsus suurendab kunstlikult investeeringu väärtust, põhjustades lõpuks laastava krahhi, kui turg ennast korrigeerib," täpsustas ta tuues näiteks nn dot-comi krahhi USAs ja kinnisvarakrahhi Eestis, mille põhjustasid massinvesteeringud teatud liiki varasse.

"Sellise spetsiifilise soodustuse põhjuseks tundub olevat võimalike tulumaksupettuste vähendamine. Näiteks oleks üldise investeerimissoodustuse korral võimalik ettevõttele kõrge intressiga raha laenates kasum tulumaksuvabalt välja võtta," selgitas Tomberg. "Samas on kindlasti selliste mahhinatsioonide vältimiseks paremaid võimalusi ning lõppkokkuvõttes on ju teada, et kes tahab riiki petta, petab seda niikuinii."

Tomberg ütles, et kuigi tal pole kunagi olnud vajadust oma muid kohustusi investeeringutega tagada, ei näe ta siiski selle piiramisel mõtet. "Leian, et seadusandja asi pole keelata, mida inimene oma varadega soovib teha. Kui turul on osalisi, kes on sellist tagatist nõus võtma, pole teiste asi seda piirata," sõnas ta seaduseelnõus toodud piirangute kohta.

Tomberg avaldas arvamust, et välja pakutud investeerimiskontode süsteem uusi investoreid juurde ei too, kuna näib eelneva investeerimiskogemusteta inimesele liiga keeruline. Samas võib muudatus suurendada praeguste eraisikuist investorite investeerimismahte.

"Investeerimise soodustamiseks peaks kõiki tüüpi finantsinvesteeringuid kohtlema ühesuguselt ning süsteem olema võimalikult lihtsasti arusaadav, et eelneva investeerimiskogemuseta inimesel ei tekiks selle mõistmisega probleeme," leidis Tomberg.

isePankuri juht märkis, et peab ettevõtte vahendusel investeerimist lihtsamaks ja mõttekamaks kui investeerimist eraisikuna. Põhjus on lihtne: ettevõttes on võimalik erinevate investeeringute tulusid ning kulusid portfellina koondada ning teenitud tulult ei pea kohe tulumaksu tasuma.

"Samas olen siiani kasutanud nii üht kui ka teist võimalust," tunnistas Tomberg. "Sellise valiku tegemine juba näitab, et süsteemis on midagi valesti – seadus peaks olema ükskõikne investeeriva isiku suhtes ning lähtuma vaid teenitud tulust, mille pealt peaks tasuma õiglase maksu."

Tomberg soovitas seadusandjal laiendada investeerimissoodustusega varade hulka, võimaldades investeerimist kõikidesse enimlevinud investeerimistoodetesse, mida juriidilised ja füüsilised isikud praegu Eestis või välisriikides kasutavad. "Ei näe põhjust, miks peaks riik kaudselt toetama krediidiasutusi ning börsifirmasid ja –maaklereid," ütles ta.

"Kui sellist laiendust ei tehta, peaks eelnõu andma füüsilistele isikutele võimaluse koondada erinevate investeeringute või vähemalt ühte liiki investeeringute tulud ning kulud, sh alusvara väärtuse negatiivse muutuse, et tulumaksu tasutaks tõesti ainult tulude pealt," lisas Tomberg. "Näiteks peab praegu tasuma tulumaksu iga laenu tagasimakselt teenitud intressi pealt, kuigi laen või portfell võib „hapuks minemise“ tõttu olla tervikuna kahjumlik."

"Kui jääb kehtima eelnõus sätestatud kord, eelistaksin investeeringutele teatavat üldist madalat tulumaksu, mille korral oleks seadustatud eelpool nimetatud võimalused," lausus Tomberg.