Põltsamaa juustutööstuse 100. sünnipäeva tähistanud E-Piim müüs mullu toodangut 500 miljoni krooni eest, saades kasumiks ligikaudu 3 miljonit krooni.
"Aasta esimene pool oli väga raske, kuid viimases kvartalis hinnad paranesid," ütles Murakas. Toorpiima kilo hind tõusis tema sõnul aasta alguse 3 kroonilt 4 kroonile ja see avaldab mõju ka piimatoodete jaemüügihindadele.
Murakas ütles, et 2009. aasta oli ses suhtes eriline, et piimahinnad langesid 2000.-2001. aasta tasemele. ”Tootjaid on jäänud vähemaks. Lüpsilehmade arv on drastiliselt madal ja langes mullu alla maagilise 100 000 piiri,” kirjeldas ta hinnalanguse mõju.
”Vastab tõele küll, kukkumine oli väga järsk,” kommenteeris Murakas 4000-5000 piimalehma kadumist, misjärel on neid Eestis alles vaid 95 000. ”Paljud olid sunnitud müüma põhikarja ja müüdi tõumullikaid, kuna nende eest sai paremat raha. Sellega saed tegelikult oksa, millel ise istud.”
Muraka sõnul tingis massilise lehmade lihakstegemise ja mullikate müügi piimatootjate käibevahendite puudus. Oma osa mängis selles põllumajandustoetuste vähendamine. Murakas märkis, et piimakarjakasvatajad kaotasid selle tõttu 43% neile lubatud rahast.
Eesti piimatoodang vähenes samuti mõned protsendid, ehkki allesjäänud lehmade keskmine väljalüps tõusis pisut.
”See on teatud turukonkurents,” kommenteeris Murakas piimatööstuste rebimist toorpiima pärast. ”Teatud ajal on vajadus suurem ja teatud ajal väiksem.”
Murakas sõnas, et eksport on paranenud ja eriti Venemaale. Rohkem kui kuu aega ette ta enda sõnul hindu siiski prognoosida ei julge. ”Kreeka sündmused on olnud positiivsed, sest euro on dollari suhtes nõrgenenud ja see on alati eksporti aidanud,” ütles ta.
”Nii aktiivselt kui praegu, pole Venemaale ammu enam kaupa läinud ja ekspordivad mitte ainult Eesti piimatööstused, vaid ka teised Euroopa Liidu maad,” märkis Murakas. Samas on Euroopas piimatoodete hinnad praegu madalamad kui Venemaal.
Murakas rääkis, et Venemaal on küla- ja maaelu välja surnud, ehkki valitsus on selle taastamisse hulgaliselt naftamiljardeid matnud. Piimatööstuse juhi sõnul tasuks Eestil sellest õppida, sest Eestil poleks kohaliku põllumajanduse elustamiseks kusagilt selliseid summasid võtta ja pealegi näitab Venemaa kogemus, et sellisest rahast pole olnud abi.
”Meil ei anta aru, et veevillimise ja valamutehast on majandusolude paranemisel lihtne taas tööle panna, avaldad aga lehes kuulutuse, et otsid tööjõudu, kuid põllumajandust ja toidutööstust mitte,” selgitas Murakas.
Seotud lood
Kuigi Valio Eesti ettevõtted – AS Valio Eesti ning Võru Juust AS – kasvatasid eelmisel aastal tootmismahte 8 protsendi võrra, langes ettevõtete käive piimatoodete väljamüügi hindade alanemise tõttu 18 protsenti.
Piimatööstuse lipulaev Tere AS müüs eelmisel aastal toodangut 1,425 miljardi krooni eest, mis jäi 2008. aasta 1,472 miljardi kroonisele käibele alla.
Ehkki Valio Eesti suutis mullu tootmismahtu 8% kasvatada, langes ettevõtte käive 2008. aastaga võrreldes 14%, rääkis Valio Eesti tegevdirektor Kari Finska.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.