Rida riike jääb lähiaastatel oma võlakohustustega hätta ning finantsturud sunnivad ka USAd oma kulutusi kärpima, ütles Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff täna Tokios.
„Panganduskriisile järgneb tavaliselt rea riikide pankrot - nii mõneaastases perspektiivis. Prognoosin, et nii läheb ka seekord,“ ütles Rogoff, kelle sulest ilmus hiljuti kahasse USA Marylandi ülikooli professori Carmen M. Reinhartiga finantskriiside teemat käsitlev raamat „Seekord on olukord hoopis teine (ehk kaheksa sajandit sõgedust finantssektoris).
Rogoff prognoosib, et finantsturud ajavad lõpuks intressimäärad nii kõrgele, et real Euroopa riikidel nagu Kreeka ja Portugal tekivad suured probleemid, vahendas agentuur Bloomberg.
„Mul on raske ennustada täpset aega, aga see juhtub,“ ütles Rogoff. „Rikastes riikides – Saksamaal, USAs ja võib-olla Jaapanis – saame näha majanduse aeglast kasvu. Neil tuleb püksirihma pingutada, kui intressimääradest probleem tekib. Need riigid saavad hakkama.“
Mure selle pärast, kas Kreeka suudab oma võlakoormaga toime tulla, on kõigutanud finantsturge sellest ajast ,kui Kreeka läinud aasta lõpul avalikustas, et eelarvedefitsiit on seni arvatust neli korda suurem ning küünib 12,7%le SKPst. Kreeka riigivõlg oli läinud aasta lõpus 298,5 miljardit eurot, mis on enam kui viis korda suurem summa kui Venemaa võlg 1998. aastal, millega riik enam toime ei tulnud.
Rogoff hoiatas ka, et Jaapani eelarvepoliitika on kontrolli alt väljas. Riigi võlg on maailma suurim ning läheneb juba 200%le SKPst. Samas moodustavad ligi 90% sellest kodumaised säästud, mis vähendab kapitali pagemise riski.
Reitinguagentuur S&P hoiatas läinud kuul, et võib kärpida Jaapani AA reitingut, kui valitsus ei esita kava riigi võlakoorma vähendamiseks.
Seotud lood
Finantskriiside ajalugu läbi aastasade põhjalikult uurinud Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff pole muutnud oma arvamust, et osadel riikidel euroala perifeerias pole võlakriisist muud väljapääsu kui võlgade restruktureerimine.
Kreeka ei jää ilmselt ainsaks euroala riigiks, mis IMFi abi vajab, usub Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff. Tõenäoliselt soovib kahe-kolme aasta jooksul IMFi abi veel vähemalt üks euroala riik, lisas ta.
Balti riikide kriis ei ole midagi
erakorralist - finantskriisid ja draama on areneva majandusega riigis täiesti
normaalne nähtus, ütles Äripäevale Harvardi ülikooli professor Kenneth
Rogoff.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.