• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−0,89%5 896,38
  • DOW 30−0,58%43 495,9
  • Nasdaq −1,43%18 834,4
  • FTSE 100−0,06%8 066,1
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,17
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−0,89%5 896,38
  • DOW 30−0,58%43 495,9
  • Nasdaq −1,43%18 834,4
  • FTSE 100−0,06%8 066,1
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,17
  • 26.04.10, 15:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rogoff: Kreeka ei jää ainsaks IMFi abi vajajaks

Kreeka ei jää ilmselt ainsaks euroala riigiks, mis IMFi abi vajab, usub Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff. Tõenäoliselt soovib kahe-kolme aasta jooksul IMFi abi veel vähemalt üks euroala riik, lisas ta.
„Tõenäolisem on, et lähema kahe-kolme aasta jooksul vajab IMFi abi veel vähemalt üks euroala riik,“ ütles endine IMFi peaökonomist agentuurile Bloomberg. „Väga mitmed Euroopa riigid vajavad eelarves väga suuri kärpeid.“
Investorid on hakanud nõudma ka Portugali, Hispaania ja Iirimaa riigivõlakirjadelt suuremat tulusust, kaheldes, kas need riigid suudavad Kreekast paremini oma võlgadega toime tulla.
Eurostati andmeil oli Iirimaa 14,3% suurune eelarvedefitsiit läinud aastal euroala suurim. Järgnesid Kreeka 13,6%, Hispaania 11,2% ning Portugal 9,4%ga SKPst.
„Euroopa jaoks on panused väga kõrged, kuna kriisi levikut tahetakse ära hoida,“ ütles Rogoff, kes 2008. aastal prognoosis enne Lehmani kollapsi suure USA panga pankrotti.
Rogoff hindab, et tõenäosus on suurem kui 50%, et veel mõni euroala riik IMFI abi vajab.
Hispaania võimalik väljaaitamine oleks juba hoopis teine jutt kui abi Kreekale, kuna Hispaania majandus on Kreeka omast neli korda suurem. Hispaania võlg on osakaaluna SKPs küll vaid 53,2% võrreldes Kreeka 115,1%ga, kuid ikkagi 560 miljardit eurot (Kreekal 300 miljardit eurot). Iirimaa võlakoorem on 105 miljardit eurot ehk 64% SKPst ning Portugalil 126 miljardit eurot ehk 76,8% SKPst.
„Ma ei väida, et need riigid peavad IMFi abi paluma, kuid see on võimalik,“ ütles Rogoff. „Raske on öelda, nii palju sõltub poliitilisest tahtest ja numbritest.“
Rogoffi sõnul loodavad Euroopa poliitikud praegu eelkõige majanduskasvu taastumisele, mis võimaldaks valitsustel võlgu vähendada. „Majanduse toibumine leevendab võlaprobleemi,“ ütles Rogoff. „Euroopal on aga väga raske majanduse toibumist kindlale alusele saada“.
IMFi vajavad riigid aga Rogoffi sõnul kui peksukotti, kuhu suunata valijate viha vältimatute eelarvekärbete pärast.

Seotud lood

Uudised
  • 03.05.10, 10:35
FT kolumnist: rahaliidu lõpp?
Ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau on jätkuvalt seda meelt, et hiiglaslik abipakett ei päästa Kreekat võlgade restruktureerimisest – euroala on aga valiku ees – kas radikaalsed reformid rahaliidu paremaks toimimiseks või euro lõpp.
Uudised
  • 23.02.10, 08:43
Rogoff prognoosib riikide pankrotti
Rida riike jääb lähiaastatel oma võlakohustustega hätta ning finantsturud sunnivad ka USAd oma kulutusi kärpima, ütles Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff täna Tokios.
Uudised
  • 28.04.10, 11:13
Kreeka võlakirjaomanikud võivad kaotada 200 mld
Kreeka riigi võlakirjadesse investeerinud võivad kaotada kuni 200 miljardit eurot ehk 3,1 triljonit Eesti krooni, kui Kreeka riik oma võlgadega enam toime ei tule, näitab reitinguagentuuri S&P eilne hinnang.
Arvamused
  • 10.04.10, 11:06
Rogoff: IMF on ringiga Euroopas tagasi, aga mis saab edasi?
Harvardi ülikooli professor ja endine IMFi peaökonomist Kenneth Rogoff tõstatab oma kommentaaris küsimuse, ega IMF ise oma laenudega Euroopas hätta ei jää.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele