Läti keskpanga president Ilmars Rimševics ütles intervjuus ajalehele Independent Morning Newspaper, et juba praegu peaksid Läti poliitikud ja valitsus oskama vastata küsimusele, kuidas hoida 2011. aasta riigieelarves kokku 400 miljonit latti.
"Meil on Läti majanduse turgutamiseks väga palju vaja ära teha, kuid juba praegu on vaja selgelt välja öelda, kuidas järgmise aasta riigieelarvest 400 miljonit latti kärbitakse. Milliste ministeeriumite eelarvest raha leitakse, millistest valdkondadest," paneb keskpankur poliitikutele südamele.
Tema hinnangul peaks valitsus konkreetsetest kokkuhoiukohtadest rääkima enne valimisi, mis paratamatult võivad taas kaasa tuua populistlikud ja ebarealistlikud lubadused.
Rimševicsi sõnul on selgete sõnumite andmine eriti oluline välisinvestorite ja IMF-i jaoks.
"Oleme Läti majanduse stabiliseerimisega jõudnud umbes poolele teele. Tänasel päeval on kõige olulisem koostada realistlik 2011. aasta eelarve, mis stabiliseerimist ka edaspidi toetakse. Avalikus sektoris ja töötlevas tööstuses on strukturaalsed reformid juba toimunud. Nüüd peame ka eelarve koostamisel niimoodi käituma, et nende koostoimel Läti majanduse olukord tulevikus paraneks," räägib keskpanga juht.
Rimševicsi väitel on vaja eelarvega tõsiselt tegeleda rahvusvahelistele laenuandjatele antud lubaduste tõttu. 2011. aasta eelarvega peaks Läti jõudma 6%-lise eelarvepuudujäägi lävele, kuid juba 2012. aastal peaks puudujääk vähenema kolmele protsendile.
Keskpanga presidendi kinnitusel on Läti eesmärk sarnaselt põhjanaabri Eestiga liituda tulevikus eurorahaga.
Seotud lood
Rahvusvaheline Valuutafond IMF kiitis kolmapäeval heaks Lätile järgmise 200,3 miljoni euro suuruse laenuosa väljamaksmise.
Läti majandus on stabiliseerumas ning valuuta kontrollimatu devalveerimise oht oluliselt vähenenud, hindab agentuur Moody’s värskes ülevaates Läti majandusest.
Läti statistikaameti esialgsel hinnangul kukkus riigi SKP läinud aasta viimases kvartalis aasta baasil 17,7%. Swedbanki teatel võib märtsis avaldatav täpsustatud number tulla parem.
Läti riik korraldab 24. veebruaril võlakirjaoksjoni, kus müüb esimest korda 2007. aastast kaheaastase tähtajaga võlakirju, vahendab agentuur Bloomberg.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.