Rahvusvaheline Valuutafond IMF kiitis kolmapäeval heaks Lätile järgmise 200,3 miljoni euro suuruse laenuosa väljamaksmise.
See on kolmas väljamakse 2008. aasta detsembris Lätile eraldatud 1,7 miljardi euro suurusest abilaenust.
„Ehkki olukord on jätkuvalt raske, viitavad märgid, et Läti majandus hakkab põhjast läbi saama ning aasta teisel poolel ja 2011. aastal toibuma,“ nendib IMF otsuse kohta väljastatud teates. Ka finantsturud on märkimisväärselt rahunenud.
Tulles vastu Läti valitsuse taotlustele on IMF nõustunud pikendama abiprogrammi üheksa kuu võrra 2011. aasta detsembrini. See jaotab IMFi toetuse pikema perioodi peale ning tähendab, et abiprogramm on jõus 2012. aasta eelarve koostamisel, mis on kriitilise tähtsusega euroga liitumise tingimuste täitmiseks.
„Läti valitsusele tuleb programmi täitmise eest au anda, 2009. a saavutati eelarve osas oodatust parem tulemus ning suudeti usaldus tagasi võita,“ ütles IMFi asedirektor Takatoshi Kato. „Sellest hoolimata on Läti majanduse seis jätkuvalt väga raske. SKP on oluliselt vähenenud, enam kui viiendik tööealisest elanikkonnast on tööta ning majanduse langus on õõnestanud valitsuse tulubaasi.“
Läti statistikaameti esialgseil andmeil kahanes Läti SKP läinud aasta viimases kvartalis 17,7%, mis oli suurim langus kogu ELis. Töötuse määr kerkis detsembris 22,8%le, mis on samuti ELi riikide seas kõrgeim näit.
„Samas viitavad mõned märgid juba sellele, et majandus saab põhjast läbi – eksport kasvab ning finantsturgudel on olukord märkimisväärselt paranenud,“ ütles Kato
Reitinguagentuur Standard &Poor’s tõstis läinud nädalal Läti BB reitinguväljavaate negatiivselt stabiilseks, nentides, et tänu palkade alanemisele on Läti ekspordi konkurentsivõime kasvanud. Jooksevkonto, mille defitsiit 2006. aasta neljandas kvartalis küündis 17%le SKPst, on taas plussis. 2009. a viimases kvartalis oli ülejääk 9,7% SKPst.
Kolme kuu Rigibor pankadevahelisel turul oli eile 3,04% võrreldes 29,8%ga läinud aasta 26. juunil, mil turud spekuleerisid lati devalveerimise peale.
Kato sõnul tuleb Lätil hoiduda maksukärbetest ja kulutuste suurendamisest. Mõned poliitilised parteid on soovitanud tänavu osades majandusharudes käibemaksu alandada.
„Määrava tähtsusega on liitumine eruoalaga, milleks tuleb täita Maastrichti tingimused ning eelarvedefitsiit kärpida alla 3%le SKPst,“ ütles IMFi Läti missiooni juht Mark Griffiths video vahendusel. „Praegu on defitsiit 8% SKPst, hulk maad on veel minna. Positiivse poole pealt – kuna 2009. a on kõvasti pingutatud, rakendades meetmeid ca 10% ulatuses SKPst, on praeguseks jäänud defitsiidiga võimalik toime tulla.“
Seotud lood
Palgakärped ja hindade alanemine on Läti konkurentsivõimet parandanud, kui pikk maa on alles minna, nendib IMFi Läti missiooni juht Mark Griffiths organisatsiooni veebilehele avaldatud intervjuus.
Läti keskpanga president Ilmars Rimševics ütles intervjuus ajalehele Independent Morning Newspaper, et juba praegu peaksid Läti poliitikud ja valitsus oskama vastata küsimusele, kuidas hoida 2011. aasta riigieelarves kokku 400 miljonit latti.
Läti riik korraldab 24. veebruaril võlakirjaoksjoni, kus müüb esimest korda 2007. aastast kaheaastase tähtajaga võlakirju, vahendab agentuur Bloomberg.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.