Jaekaubandus kui tippsport

Kuigi lootus oli suur, et selle aasta algus tuleb majanduses parem kui mullu, räägivad numbrid langustrendi jätkumisest. Üle 100 000 töötu ei ole mitte ainult nende inimeste traagika, sellel on suur ja otsene mõju kogu majandusele - laekumata maksud, ostmata kaubad, langev majandus.

Arutlemine selle üle, miks nii juhtus, ei vii kuhugi. Ja suure tõenäosusega ei olegi midagi juhtunud. Kui on suvi, tuleb talveks valmistuda. Aga suvel talveks ahju ette kütta ka ei saa. Nagu talve saabudes ei maksa õue minnes imestada, et lühikeste pükstega on külm, kui väljas on -20 kraadi. Tuleb lihtsalt õigesti riidesse panna. Ja kindla regulaarsusega tuleb jälle suvi. Ja jälle talv.

Kaubanduses on muutused olnud väga suured. Ajad, kus kliendid olid nõus ära ostma peaaegu kõik ja ükskõik mis hinnaga, sest kaupa lihtsalt ei jätkunud, on möödas. Praegu käib klient pigem mitmes poes, võrdleb hindu, ootab just tema jaoks tehtud pakkumisi ja aina rohkem hakkab lugu pidama pühendunud teenindusest.

Raha väljaandmine on valus - nagu vereproovi võtminegi - kuigi seda on vaja teha. Leivast ei saa loobuda ja selle eest raha välja käia on lihtsam meeldivas õhkkonnas ning sõbralike inimestega suheldes.

Kui mõelda tagasi viimase aasta muutustele tarbijate ootustes, joonistub välja kaks asja - klient ostab esmalt hinda ja siis kvaliteeti ning teenindust. Kusjuures hinna puhul ei ole oluline mitte niivõrd madalama hinnaklassi toode, vaid kvaliteetsem toode odava hinnaga.

Paar-kolm aastat tagasi kasvas jaekaubandusturg meeletu tempoga - (eluaseme)laenu miljardid konverteerusid jaekäibesse. Kõik kaupmehed said täiendavat käivet turu kasvu arvelt.

Nüüd on turuosa võimalik säilitada vaid siis, kui oled konkurentidest (kliendi meelest) parem. Soodsam, säravam, kvaliteetsem jne. Klient ei otsusta kunagi ühe argumendi järgi - neid on mitu ja nad toimivad koos.

Odava piima pärast võib ju korra teise poodi minna, kuid kui teised kaubad on seal alla omahinna müüdud kauba tõttu oluliselt kallimad ja inimlik kontakt jätab soovida, on klienti pigem tüssatud. Klienti "üle kavaldada" ei saa, ta hammustab selle varem või hiljem läbi.

Kuigi praegune aasta tuleb kaubanduses raske, on ka helgusemärke. Just klientide jaoks. Suuremad jaeketid on kohanenud ning nende tihe konkurents muudab paremaks hindu ja aina rohkem ka teenindust. Et stabiilselt tippvormis püsida, tuleb teada oma tugevusi ja neid pidevalt lihvida. Eesti kaubandus 2010 on nagu tippsport.

Iivi Saar oli selle artikli kirjutamise ajal veel ASi A-Selver juhatuse liige, eelmisel nädalal kutsus nõukogu ta ametist tagasi.