Raidla: Venemaal suuline kokkulepe kipub ununema

Jüri Raidla rääkis konverentsil Tuulelohe lend, kus teemaks oli seekord „Eesti ettevõtjate võimalused välisturgudel“, et välisturgudele on asja alles siis, kui kodus on asjad korda tehtud.

„Kohalik partner peab olema majanduslikult tugev ja poliitiliselt mitte ainult hästi, vaid ka õigesti suhestatud,“ selgitas Raidla äri ajamist Venemaal, kus poliitiline toetus nii kohalikul, regionaalsel kui ka tipptasemel on projektide õnnestumise eeldus on .

Venemaal suuline kokkulepe ja käepigistus kehtivad, aga need kipuvad ka kõige parema tahtmise juures ununema. Seetõttu tuleks panna suulised kokkulepped juriidilistesse detailidesse laskumata paberile kui džentelmenide kokkulepped.

Venemaal on levinud, et äripartner ei taha alguses detailidest rääkida, öeldes, et need pole olulised. Tegelikkuses on detailide küsimus petlik, sest projekti teatud faasis tuleb kohalik partner välja suure hulga detailidega, mille läbivaatamiseks ja arutamiseks pole enam piisavalt aega. „Moraal on, et tegelege detailidega mõistlikus ulatuses algusest peale,“ soovitas Raidla.

Ühtlasi võib tekkida tohutu sasipundar dokumentide aluste pidevast vahetamisest. Seetõttu tuleks kohe läbirääkimiste alguses kokku leppida, kuidas poolte parandused ja ettepanekud dokumentidesse kantakse, et läbirääkijatel järg ei kaoks..

Võrreldes muu maailmaga on Venemaal erinev ka nn greenfield projektide väljatöötamine. Greenfield projektiks nimetatakse sellist ehitusprojekti, kus kogu projekt tehakse eelnevalt valmis paberil. Dokumentide koostamiseks ja kooskõlastamiseks kulub umbes kolm aastat, paberikuhi tuleb mitme meetri kõrgune.

Kui Venemaal hakata sellist projekti ette valmistama, siis sealne tava nõuab, et sa ei saa dokumente ette valmistada kolm aastat ilma, et ehitusplatsi peal midagi ei toimuks, selgitas Raidla, ja seetõttu on Venemaal sildfinantseerimise osakaal tunduvalt suurem kui Põhjamaades.

Venemaal valitseb sageli õiguslik vaakum üksikküsimustes. Vana seadus enam ei kehti, kuid uutel seadustel pole rakendusakte. Selle tulemusel tekibki õigusliku vaakum. „Kõige targem on oodata,“ soovitas Raidla, aga kui oodata pole võimalik, on vaja saada kõige kõrgemalt haldusasutuselt tegevuse õigsust kinnitav kiri.

Venemaa keskkonnanõuded on 10-15 korda kõrgemad kui Euroopa Liidus. Tihti peab näiteks reovesi olema puhtam kui on looduslik foon. Kohalikud partnerid ütlevad, et pole vaja pabistada, sest neid keskkonnanorme nagunii ei rakendata, kuid risk on siiski väga suur, et norme võidakse hiljem rakendada selektiivselt. Ükski välispank ei anna sellise riski korral ka laenu.

Raidla ütles, et temalt on küsitud, millal ta soovitab oma klientidele suure riski tõttu Venemaale mitte investeerida. Advokaat leidis, et sellist soovitust ei saa anda, kuna asju korrektselt ajades on võimalik suurem osa riske maandada ning Venemaale tasub minna kasvõi seetõttu, et sealt teenitav kasum on arenenud riikides teenitavast tunduvalt suurem.

Autor: Anne Oja, Silvia Kruusmaa