Keskerakond tahab alandada makse ettevõtetel, kelle tööjõukulud on kahe viimase aasta võrdluses oluliselt kasvanud.
"Alandada majanduskriisi perioodiks makse neile ettevõtetele, kelle tööjõukulud on kahe viimase aasta võrdluses, kas tänu uute töökohtade loomisele või palgatõusudele, oluliselt kasvanud," kõlab üks Keskerakonna poolt täna Riigikogus esitatud tööpuuduse leevendamise ettepanekuist.
Samuti soovitavad nad luua töötute vahendamise süsteemi, et eraisikud saaksid palgata töötuid näiteks lund rookima, lehti riisuma või muid heakorratöid tegema.
Ühe lahendusena näeb Keskerakond ka riigi loodavaid ja finantseeritavaid sotsiaalseid töökohti. "Kõige sobivam on kombineeritud lähenemine, kus sotsiaalseid töökohti loob riik ise, loovad eraettevõtted ja loob ka kolmas sektor. Majanduskasvu faasis oleksid need töökohad eelkõige pikaajalistele töötutele," teatas keskpartei.
Samuti soovivad nad oluliselt suurendada palgatoetuse mahtu uute töökohtade loomiseks nii, et kogu maksutulu, mis laekub palgatoetust saanud töötaja pealt riigile, suunatakse uuesti palgatoetuse maksmiseks.
Keskerakonna teatel võiks vabastada ettevõtja sotsiaalmaksu tasumisest üheks aastaks – riik kompenseeriks sotsiaalmaksu puudujääva osa – kui palgatakse seni töötuna arvel olnud inimene.
Veel pani erakond ette võimaluse anda töötutele, kellele ei maksta enam töötukindlustust, töötada juhutöödel ühes kuus kuni miinimumpalga ulatuses ilma, et nad kaotaksid töötu staatust.
Ka soovitatakse riigil teha rohkem koostööd suuremate eksportijatega, et korraldada ettevõtetes töötutele väljaõpet erialadel, kus veel paar aastat tagasi oli ülisuur tööjõu nappus.
Samuti soovib keskerakond viia käibemaksumäär tagasi 18%-le. Majanduskriisi olukorras käibemaksu tõstmine 2% võrra on pannud maksukoormuse väiksema sissetulekuga inimestele ja pärssinud siseturgu, kõlab põhjendus.
Viimase ettepanekuna soovitatakse taastada kohalikele omavalitsustele eraldatav üksikisiku tulumaksu määr vähemalt endisele tasemele 11,93%-le praeguse 11,4 asemel, sest selle kaudu on võimalik suurendada kohalike omavalitsuse investeerimisvõimekust, mille tulemusena samuti luuakse uusi töökohti.
"Kui Eestis on jätkuvalt erakondi, kes usuvad vabaturu iseregulatsiooni imesse, siis mujal maailmas on jõutud arusaamani, et riigil peab olema suurem roll kui pelgalt vaba turu asjadesse mitte sekkumine," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik. "Riigil puudub terviklik programm uute töökohtade loomiseks," lisas ta.
Tema sõnul pole valitsusel julgust võtta eeskuju Tallinna linnalt, kus on juba eelmise aasta aprillis vastu võetud abipakett linnaelanike ja ettevõtjate abistamiseks.
"Riik võiks samuti eeskuju võtta Tallinna linnalt töötutele psühholoogilise abi osutamise osas," märkis ta. "Tallinnas on asutatud juba kaheksa töötute klubi, mis aitavad raskesse olukorda sattunud inimestel mitte kaotada lootust uut töökohta leida ning jääda aktiivseks," rääkis Sõtnik.
Sõtnik esitas täna riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal "Töökohtade loomine – kriisist väljumise põhiküsimus" keskerakonna ettepanekud tööpuuduse leevendamiseks.
Seotud lood
Tänane Eesti majanduse olemus ei too püsivat uut kasvu, ütles Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare täna riigikogus töökohtade loomise arutelul.
Rahvaliit tegi täna riigikogus ettepaneku luua tööhõive küsimuste koordineeritud ja kompleksseks käsitlemiseks portfellita tööministri ametikoht.
Tartu Ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa sõnul on töötuse kasv mõjutanud tööpoliitikat: varem pandi suurt rõhku koolitusele, nüüd on esikohal kiired meetmed nagu palgatoetused, tööpraktika ja -harjutused.
5. novembri USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutuda investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiks Donaldi Trumpi võit mõjutada aktsiaturge kaubandus-, energia-, kaitse- ja tehnoloogiasektorites.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele