Intressi saab taas kümneks aastaks fikseerida

Mullu südasuvel ja sügisel lõpetas osa Eestis tegutsevaid Skandinaavia pankade Eesti filiaale laenuintresside fikseerimise. Toona põhjendas Swedbank otsust muu hulgas Euribori liiga suure kõikuvusega.

Kui vastsel kodulaenuvõtjal või praegusel kliendil tekib soov näiteks Swedbankis praegu laenuintressid fikseerida, peab ta kolmeaastase krediidi puhul arvestama 1,884%-lise, viieaastase fikseerimise korral aga tervenisti 2,454%-lise marginaaliga. Lisaks personaalne riskimarginaal.

Kuue kuu Euribor on praegu ligikaudu 0,9%, millele Swedbankis lisandub 2,55%-line personaalne riskimarginaal, mis võrreldes paari aasta taguse ajaga on niigi väga kõrge protsent. 2,55%-lise marginaali saate aga ainult juhul, kui intressi fikseerida ei soovi.

Swedbank ei soovinud reedel ametlikult laenuintresside fikseerimisest kõnelda.

Sampos saab laenu viieks või 10 aastaks ja SEB Pangas kuni viieks aastaks fikseerida.

Sampo Panga krediidivaldkonna juht Ly Hõbe rõhutas, et pank ei tee laenutingimustes vahet ujuva või fikseeritud intressiga krediidi võtja vahel. "Nõudmised kliendile on ühesugused nii ujuva intressi kui ka fikseeritud intressi korral," ütles Hõbe.

SEB Panga eraisikulaenude äriarendusjuhi Triin Messimase hinnangul ei ole aga 10 aastaks intressi fikseerida mõistlik.

"Selle perioodi jooksul võib nii majanduskeskkond kui ka kliendi finantsseis ja vajadused ning võimalused oluliselt muutuda. Fikseeritud intressiga laenulepingu muutmine, sealhulgas intressi uuesti ujuvaks muutmine või laenu ennetähtaegne tagastamine, võib olla seotud märkimisväärsete kuludega," selgitas Messimas.

Ta lisas, et huvi fikseeritud intressi vastu küll tuntakse, aga siiski napilt. "Praegu küll vähem kui intressimäärade intensiivse tõusu perioodil," märkis asjatundja.

Nordea Pank ei paku intresside fikseerimise võimalust üldse, küll kaalutakse fikseerimise võimaluse taastamist lähikuude jooksul. Samas, kõigest kuni kaheks aastaks.

Nordea Pank Eesti jaepanganduse juht Olavi Pakkonen ütles, et ajal, kui nende kliendid ei saa laenuintresse fikseerida, pakuvad nad intressimäära piiranguga laenu ehk tavalist eluasemelaenu, millele lisandub intressikindlustus.

Lepik: fikseerimisel on jumet küll

OÜ Tarkinvestor omanik Kristjan Lepik ütles, et laenuintressi fikseerimisel on jumet, aga plusse ja miinuseid peab enne hoolega kaaluma.

"Arvestades, kui madalal on praegu Euribor, siis allapoole ruumi enam ei ole, ikka ülespoole. Kuid tuleb arvestada ka sellega, et iga kindlustamine on kulu. Sama on ka laenuintressi fikseerimisega -selle eest tuleb pangale maksta. Mida pikem periood, seda suurem summa," hoiatab Lepik.

Tema väitel on kõige kriitilisem tõik pakutav intressitase.

"Kui fikseerida intress viieks aastaks 2,5 protsendi peale, tasub seda teha. Kui küsitakse üle 3 protsendi, siis ehk ei ole mõtet. Ja kindlasti mitte lasta laenumarginaali tõsta," ütles Lepik.

Lepiku sõnul tahavad pangad praegu iga hinna eest laenumarginaale tõsta. Klient peaks iga hinnaga oma laenu marginaalist kinni hoidma, kui see on alla 1 protsendi taseme, lisas ta.

Üks küsimus

Milliseks prognoosite Euribori ja riskimarginaalide liikumist järgnevateks aastateks?

Kristjan Lepik, Tarkinvestor OÜ omanik

Minu prognoosi järgi on Euribor lähiaastatel kõrgemale liikumas, 2011. aasta lõpuks ehk jõudnud 2 protsendi juurde. Kuid väga suurt rolli tõusu ulatuses mängib kogu ülejäänud Euroopa ja ka maailma majanduse taastumise tempo ning ka see, kui kõrgeks läheb inflatsiooniline surve.

Keskpankade rahatrükk on igatahes inflatsiooniriski kasvatanud. Kuid näiteks Kreeka praegune kriis on Eesti jaoks isegi hea - tähendab, et Euroopa majanduse taastumine ei lähe väga kiiresti ning seega vähendab ka Euribori kasvamise riski.

Triin Messimas, SEB Panga eraisikulaenude äriarendusjuht

Euroopa Keskpank võiks baasintressimäärasid ettevaatlikult tõstma hakata märtsis 2011. Indikatiivsed turuootused 3 kuu Euribori futuuride järgi on praegu: detsember 2010 1,15%; 2011 2,03% 2012 2,66%; 2013 3,13%. Riskimarginaalide liikumine sõltub edasistest arengutest nii kohalikul kui ka rahvusvahelistel turgudel.

Ly Hõbe, Sampo Panga krediidivaldkonna juht

Euribor jääb tõenäoliselt praegustele tasemetele selle aasta teise pooleni. Riskimarginaalide muutus/alanemine sõltub eelkõige makromajanduslikest arengutest, kuid kindlasti ei näe me 2005.-2007. aasta tasemeid.

 

Autor: Kadrin Karner, Kadri Paas