Euro probleemid: Saksa konkurentsivõimet raske kinni püüda

Raskustes riikide silmis on „süüdlane“ Saksamaa, euroala kõige konkurentsivõimelisem riik, mis pidevalt latti kõrgemale tõstes naabrite elu kibedaks teeb. Viimaste konkurentsivõime kannatab sellest veelgi, mis pärsib väljavaateid end majanduskasvuga võla-august välja upitada.

Saksamaa palgad on Kreeka, Portugali ja mitmete teiste riikidega võrreldes kõrged. Et aga tootlikkus on Saksamaal samuti kõrge, on kõrge lisandväärtusega kaupade tootmine Saksamaa suhteliselt odavam, kirjutab leht.

Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde kritiseeris läinud nädalal Saksamaa ekspordil tuginevat majandusmudelit, ärgitades naabrit pigem sisetarbimist ergutama. Saksamaa majandusminister Rainer Bruederle andis aga kriitikale vastu, märkides, et on ebaõiglane süüdistada Saksamaad, kui teised riigid on elanud üle oma võimete ja oma konkurentsivõime unarusse jätnud.

Traditsiooniliselt on konkurentsivõime taastamiseks kolm lahendust – kas kärpida tööjõukulusid, tõsta produktiivsust või devalveerida. Kaks esimest valikut tähendavad majandusele aastateks vindumist.

Saksamaa on selle protsessi läbi teinud. Et töökohad odavasse Ida-Euroopasse ei pageks, pidurdasid Saksamaa firmad palgakulude kasvu, samas kui valitsus viis ellu reformid pikaajalise töötuse vähendamiseks. See tasus ära – Euroopa Komisjoni andmeil on ühiku tööjõukulu (unit labor cost) rahaliidu käivitumisest 1999. aastal Saksamaal alanenud 15%. Samas on see Kreekas kasvanud 3,5%, Hispaanias 10% ning Iirimaal ja Portugalis 13%.

See ei tähenda, et Saksa tööline on odav. Palgad tööstuses on seal ühed Euroopa kõrgeimad, 34 eurot tunnist. Kreekas on palk vaid pool sellest tasemest ja Portugalis veel vähem. Kuid Saksamaa annab neile riikidele silmad ette, sest töö tootlikkuse kasv on Saksamaal olnud kiirem kui Lõuna-Euroopas. Nii saavad Saksa firmad n.ö vähema eest rohkem toota.

Euroopa perifeerial tuleb teha palju enamat kui üksnes tööjõukulusid kärpida. Hispaania peab leidma kinnisvara sektori asemele uue majanduskasvu mootori, Iirimaa kohanema vähema tuluga kinnisvara- ja finantssektorist ning Kreeka kärpima nii avaliku sektori suurust kui palku. Kuni see pole toimunud, jääb kasv kiduma.

See omakorda mõjutab riigieelarveid. Kulude kärpimine ja maksude tõstmine ei anna suurt efekti kui majandus ei kasva, makstulu ei laeku ning sotsiaalkulutused ei alane. Täiendavaks koormaks on laenuintresside tõus, mida tunneb praegu eriti teravalt Kreeka.

Saksamaa ei tee olukorda teiste Euroopa riikide jaoks lihtsamaks. Hiljuti sõlmis suur metallitööstuse ametiühing IG Metall uue palgakokkuleppe, mis näeb ette väga mõõduka palgatõusu. „See on hea Saksamaa ekspordile, kuid tähendab seda, et Kreeka, Iirimaa ja Hispaania peavad palgakulude alandamisega veel enam pingutama, et Saksamaale järele jõuda,“ ütles ING Banki ökonomist Carsten Brzeski.

Omad probleemid on ka Saksamaal. Mullu vähenes töö tootlikkus 5%, kuna riiklike toetustega hoiti hõivet, samas kui toodang vähenes. USAs ja Hiinas töö tootlikkuse kasv jätkus. Saksamaal pärsib nn Kurzarbeit programm ressursside ümberpaiknemist suurema tõusupotentsiaaliga sektoritesse.

„Me ostame omale praegu ühiskonnas rahu, kuid kanname tulevikus kahju innovatsioonis,“ ütles lehele alustavatesse firmadesse investeeriva Peter Jungen Holding GmbH juht Peter Jungen.