Roubini: IMF üksi olnuks Kreekale parem lahendus

„See on kompromiss Saksa seisukohtade ja ülejäänud euroala seisukohtade vahel, kus esimesed tahtsid suuremat rolli Kreeka abistamisel IMFile ning teised eesotsas Prantsusmaaga eelistanuks Euroopa oma lahendust,“ ütles Roubini intervjuus agentuuri Bloomberg telekakanalile. „IMFi lahendus oleks olnud „selgem“, sest IMFil on olemas vastavad kogemused“ raskustes riikide abistamisel, ütles Roubini.

Euroala riigid toetasid eile hilisõhtul Prantsusmaa ja Saksamaa eestvedamisel valminud abiplaani, mis kaasab IMFi ning näeb lisaks ette euroala liikmesriikide kahepoolse laenuabi Kreekale. Plaani toetas lõpuks ka Euroopa Keskpanga juht  Jean-Claude Trichet, kes oli alles samal päeval väitnud, et kontrolli loovutamine IMFile oleks„väga, väga halb“.

"Ma ei ole öelnud, et IMFi sekkumine oleks seda või teist," ütles Trichet. "Ma tahtsin, et vastutus lasuks euroala riikidel. See on minu kompass. Ja ma leian, et seda on järgitud."

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy vahel välja töötatud kompromiss näeb ette, et ca kolmandiku võimalikust finantsabist Kreekale paneks välja IMF ning ülejäänud osa moodustaksid kahepoolsed laenud euroala riikidelt. Abi antakse vaid juhul, kui Kreekal laenusaamiseks muid võimalusi enam ei ole.

„Ma ei ole kindel, kas on mõistlik“ abi anda vaid hädaolukorras, ütles Roubini. „Minu mure on, et Euroopa võib peale sundida veel karmimad kokkuhoiumeetmed kui vajalik,“ ütles Roubini. See süvendaks Kreeka majanduse langust.

Kreeka keskpanga prognoosi järgi võib Kreeka SKP tänavu kahaneda 2% erinevalt valitsus prognoosist, mis näeb ette 0,3% suurust SKP langust.

Rahalise abi ennetav väljamakse ning soodusmääraga laenud, nagu on IMFi tavaline praktika, oleks mõistlik, et Kreekas ei tekiks refinantseerimise kriisi, ütles Roubini. „Isegi riigil, mis on käivitanud säästukava, võib refinantseerimisega probleeme tekkida. Nii peab mõistlik hulk raha laua peal olema,“ ütles Roubini. Euroopa võimalikud abilaenud ei näe Kreekale ette soodusintressiga laena.

Kreeka vajab aprillis-mais tagasimaksmisele kuuluvate kohustuste katteks ligi 20 miljardit eurot.

IMF on nüüd küll „mängu võetud“, ütles Roubini. Sisuliselt on aga Saksamaale kindlustatud vetoõigus – igasuguse rahalise abi Kreekale peavad heaks kiitma kõik euroala riigid.

ELi Ülemkogul sündinud kokkulepe on esimene kord, kus euroalasse kuuluva riigi võlaprobleemide lahendamiseks kaasatakse IMF. Arenenud riikidest on IMFi abi viimati kasutanud Island 2008. aastal ja enne seda Suurbritannia 1976. aastal.

Samuti on esmakordselt leevendatud euroalal kehtivat reeglit, et teised riigid hädasolijale appi ei lähe.

IMFi kaasamisele ei olnud alternatiivi, kirjutas Wall Street Journal. „See oli ainuke viis konsensusele jõudmiseks,“ ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.

Kreeka probleemidest surve all olnud ühisraha euro tugevnes täna 0,7% 1,3371 dollarile eilselt 1,3270 dollari tasemelt.