IMFi delegatsiooni juht Christoph Rosenberg tunnustas Eestit meelekindlate sammude eest, mille tulemusena jääb eelarve puudujääk ka sellel aastal tõenäoliselt allapoole Maastrichti kriteeriumi, aga et see oleks nii ka 2011. ja 2013. aastal, selleks tuleb teha täiendavaid pingutusi.
„Võimalike sammude hulka kuuluvad maksubaasi laiendamine, struktuurireformid hariduse ja tervishoiu vallas ja kohalike omavalitsuste ümberstruktureerimine,“ loetles delegatsiooni juht.
IMFi nädal aega kestnud ja täna lõppenud visiidi lõpus tegi Christoph Rosenberg järgneva avalduse:
„Eesti majandus on väljumas sügavast langusest. Pärast majanduskasvu ligi 20 protsendist vähenemist 2008.-2009. aastal ootame, et 2010. aastal toimub väike taastumine. Sisenõudlus jääb siiski mõneks ajaks nõrgaks. Seega sõltuvad keskpika aja kasvuväljavaated nii majanduse võimest orienteeruda ümber ekspordile kui ka Eesti kaubanduspartnerite käekäigust. Järgmistel aastatel jääb inflatsioon madalale tasemele ja jooksevkonto ülejääki.
Avaliku ja erasektori meelekindla tegutsemise tulemusena on Eestis kasutusel olev valuutakomitee süsteem üleilmsete finantsturgude survele äärmiselt hästi vastu pidanud. Majanduse senine paindlikkus viitab võimele kohaneda šokkidega ka siis, kui Eesti ühineb 2011. aastal euroalaga, nagu riik on endale eesmärgiks seadnud.
Tänu kõigi valitsusasutuste tähelepanuväärsetele pingutustele, eeskätt eelmise aasta lõpus, jäi 2009. aasta eelarve puudujääk märgatavalt alla Maastrichti kriteeriumis sätestatu. Osalt saavutati see tänu ühekordsetele eelarvemeetmetele ja potentsiaalselt tagasipööratavatele kulukärbetele. Sellegipoolest oleme arvamusel, et kuigi selle aasta eelarve puudujääk on ilmselt suurem kui 2009. aastal, jääb see kulutuste range ohjamise jätkamisel ja majanduskasvu ootuspärasel taastumisel siiski alla 3 protsendi SKPst.
Tulevikus on oluline tagada eelarvepoliitiline jätkusuutlikkus ka tingimustes, kus maksubaas kuivab kokku ja samas süveneb vajadus teha suuremaid kulutusi elanikkonna vananemise ning struktuurse tööpuuduse tõttu. Pensioniea tõstmise plaan on igati tervitatav. Siiski tuleb teha täiendavaid pingutusi, et hoida eelarve puudujääk allpool 3 protsenti SKPst 2011. aastal ja edaspidi ning lisaks veel saavutada tasakaal 2013. aastal, nagu on eesmärgiks seatud lähenemisprogrammis. Võimalike sammude hulka kuuluvad maksubaasi laiendamine, struktuurireformid hariduse ja tervishoiu vallas ja kohalike omavalitsuste ümberstruktureerimine. Rakendamisel tekkivate viivituste ja väljavaadet ohustavate riskide tõttu peaks neid reforme hakkama ellu viima pigem varem kui hiljem.
Häid eelarvepoliitilisi tulemusi, mida on viimastel aastatel toetanud ka ühine soov liituda euroalaga, ei tohi võtta iseenesestmõistetavalt. Kindlasti tuleb tugevdada eelarveasutusi, mis tähendab muu hulgas läbipaistvamat ja siduvamat keskpika aja eelarveraamistikku ning asjakohaste eelarvereeglite kehtestamist."
23.-29. märtsini külastas Eestit Christoph Rosenbergi juhtimisel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, mis analüüsis koos Eesti võimuesindajatega riigi majanduse olukorda ning hindas poliitilisi, eeskätt eelarvega seonduvaid poliitilisi samme.
Delegatsiooni liikmed kohtusid president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi, rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki, teiste kõrgemate ametnike ning turuosalistega.
Seotud lood
Reitinguagentuur Fitch teatas täna, et muudab Eesti riigireitingu väljavaate euro-ootuse tõttu positiivseks, mis lubab oodata praeguse reitingu paranemist.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.