Helmese suuromanik Jaan Pillesaar ütles Äripäevale, et tal õnnestus möödunud suvel MicroLinkist üle võetud 40 tarkvaraarendajat ja -spetsialisti täiskoormusega tööle panna.
"Võib öelda küll, et õnnestus," vastas Pillesaar küsimusele, kas töötajate ülevõtmine lõppes nii, nagu ta algul kavandas. "Ühe tulemusüksuse, tarkvaraarenduse, jaotasime erinevate üksuste vahel laiali, kuid majandustarkvara üksus jäi nii, nagu see oli ja on mitu suurt projekti võitnud," rääkis ta.
Pillesaar mainis siiski, et endiste Microlinki töötajate seas oli ka lahkujaid, kes ei suutnud Helmese töökorraldusega kohaneda. Nende asemele on praeguseks palgatud uued inimesed.
Helmes teenis eelmisel majandusaastal samuti kasumit, kuid masu ei läinud sellestki ettevõttest mööda.
Helmese majandusaasta kestab juulist juunini. Viimase majandusaasta aruande puudumist äriregistris vabandas Pillesaar eelmise raamatupidaja raske haiguse ning uue meeskonna komplekteerimisega, mis auditi kolme kuu võrra edasi lükkas. Varsti peaks aruanne siiski äriregistrisse jõudma, lubas Pillesaar.
Seotud lood
11 miljoni krooni suurusest kahjumist masu aastal 4 miljoni kroonisesse kasumisse jõuda on kindlasti MicroLingil vägev saavutus, ütles Webmedia ning Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juht Taavi Kotka.
MicroLink Eesti kompenseeris käibe kukkumise püsiteenuste müügiga idapiiri taha, mistõttu majutab ettevõte juba täna rohkem kui 15 Venemaa firma infosüsteeme.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.