Kreeka väärtpaberite kukkumine tõmbas ka kõik teised turud kaasa, ütles Äripäevale SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.
Järgneb Sven Kunsingu kommentaar.
Meid on see Kreeka kriis suhteliselt vähe mõjutanud, sest meil ei ole Kreeka pabereid. Küll aga peab tõdema, et kukkunud on teised turud. Aga meie positsioneering on olnud suhteliselt neutraalne ja ülemääraseid tehinguid me teinud ei ole.
Kreeka on praegu kõige suurema küsimärgi all. Tegelikult on meil suhteliselt vähe teisi Lõuna-Euroopa riikide võlakirju, pisut on Hispaania omi. Samas kui investeerida Euroopa valitsuste võlakirjadesse, peab mõnes võlakirjas investeeringuid olema, ilma selleta ei pääse. Üleöö (deposiidis - toim) pole mõtet pensioniraha null koma protsendiga hoida.
Kuuldavasti USA börsil juhtus mingi näpukas. Mis toimus USA börsil eelmisel neljapäeval, see midagi märkimisväärset ei olnud.
Kui nüüd vaadata Ida-Euroopa reaktsiooni, mõjutab see palju meie portfelli. Aga ka Ida- Euroopa reaktsioon on olnud tagasihoidlik.
Kui ma viimati (reedel - toim) turge vaatasin, olid Ida-Euroopa asjad olid suhteliselt tagasihoidlikud ja ei tundu midagi hullu.
Ma ei usu, et midagi eriskummalist võiks möödunud nädalast välja tuua. Millessegi peame investeerima, kõige riskantsemat osa turust oleme suutnud vältida, Kreeka võlakirju ja ka Portugali omi. Oleme suhteliselt rahulikud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Varem pidasid pensionifondid euroala riikide võlakirju risikivabaks investeeringuks, kuid päras Kreeka kriisi see enam nii ei ole, ütles Äripäevale Swedbank Investeerimisfondid ASi juhatuse liige Agnes Makk.
Kreeka pöördub ametliku palvega Euroopa Komisjoni ja IMFi poole, et saada esimene kriisivastane laenuülekanne.
Sampo pensionifondid ei ole omanud ja ei oma ka täna Kreeka võlakirju ega aktsiaid, rääkis Äripäevale panga pensionifondide investeerimisjuht Aari Stalde.
Kreeka finantskriisi tulemusel võib euro kurss langeda USA dollari omaga samale tasemele, vahendas Lenta Deutsche Banki peaanalüütiku Thomas Mayeri öeldut.
Eesti tööportaale külastati 2024. aastal enam kui 35 miljonit korda. Pooled külastustest tehti CVKeskus.ee tööportaali, millele järgnesid Töötukassa (20% külastustest) ja CV-Online (16% külastustest), näitab veebianalüütika ettevõtte Similarweb värske statistika.