Sampo pensionifondid ei ole omanud ja ei oma ka täna Kreeka võlakirju ega aktsiaid, rääkis Äripäevale panga pensionifondide investeerimisjuht Aari Stalde.
Ta lisas, et Sampo pensionifondid on eemale hoidnud ka teistest PIGS riikide võlakirjaturgudest. Setap pole praegu olnud vaja ka investeerimise põhimõtteid muuta.
"Küll aga teeme järjepidevalt erinevaid taktikalisi manöövreid, et langusperioodidel olemasolevaid positsioone ja tulu kaitsta ning tõusuperioodil tulu maksimeerida. Seega, taktikaliselt on investeeringud igapäevaselt" muutuses," selgitas Stalde.
Viimase kolme kuu jooksul, mil Kreeka probleemid hakkasid teravamalt esile kerkima, on Sampo pensionifondide tootlused olnud piisavalt head uskumaks, et pank on pensioniraha hoidmise ja kasvatamisega hästi hakkama saanud, kommenteeris Stalde.
"Kõik sündmused arenevad tsükliliselt. Üldistades, me oleme alles globaalse võlatsükli lõhkemise esimestes faasides...," märkis Stalde. "Kui me räägime Kreekast, see probleem lühiajaliselt konserveeritakse, kui seda juba tehtud pole. Pikemaajaliselt jääb Kreeka siiski probleemseks ning tehnilisele "defaultile" (ingl k default - maksmata jätmine) järgneb sisuline."
Stalde avaldas veendumust, et riikide globaalsetes võlaprobleemides ja mitte ainult selles on suurem kriis alles ees. "Kui me räägime kriisist majanduspoliitiliselt ja globaalselt, on ka siin tegelikud varjatud probleemid alles pinnale kerkimas ehk mäng nimega "extend and pretend" (ingl k extend - kestma, edasi lükkama, pretend - ette kujutama, teesklema) ei saa igavesti kesta," täpsustas ta.
"Sõltuvalt ühe või teise nähtuse süsteemsest kulgemisest ja arenemisest saavad ka investeeringute tulemused tulevikus olema vastavad. Erinevad situatsioonid mõjuvad erinevatele instrumentidele ja turgudele erinevalt, mistõttu pole täna neid võimalik üheselt hinnata, seda enam, et erinevad turuosalised käituvad turul erinevalt. Nagu elus ikka - saab olema hulga kaotajaid ja vähem võitjaid," ütles Stalde.
Seotud lood
Kreeka väärtpaberite kukkumine tõmbas ka kõik teised turud kaasa, ütles Äripäevale SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.
Varem pidasid pensionifondid euroala riikide võlakirju risikivabaks investeeringuks, kuid päras Kreeka kriisi see enam nii ei ole, ütles Äripäevale Swedbank Investeerimisfondid ASi juhatuse liige Agnes Makk.
Oletatavasti saab Kreeka eile heaks kiidetud 110 miljardi eurose (ca 1,7 triljonit krooni) abilaenu esimese osa kätte juba enne 19. maid, kirjutas uudisteagentuur AFP.
Kreeka pöördub ametliku palvega Euroopa Komisjoni ja IMFi poole, et saada esimene kriisivastane laenuülekanne.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.