• OMX Baltic0,33%294,97
  • OMX Riga0,5%893,04
  • OMX Tallinn0,01%1 878,58
  • OMX Vilnius0,34%1 140,81
  • S&P 5000,55%5 770,2
  • DOW 300,52%42 801,72
  • Nasdaq 0,7%18 196,22
  • FTSE 100−0,03%8 679,88
  • Nikkei 225−2,17%36 887,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%96,5
  • OMX Baltic0,33%294,97
  • OMX Riga0,5%893,04
  • OMX Tallinn0,01%1 878,58
  • OMX Vilnius0,34%1 140,81
  • S&P 5000,55%5 770,2
  • DOW 300,52%42 801,72
  • Nasdaq 0,7%18 196,22
  • FTSE 100−0,03%8 679,88
  • Nikkei 225−2,17%36 887,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%96,5
  • 10.05.10, 16:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Abipakett võib maksta Eestile kuni 20 miljardit

Eestil osalus euroliidu abipaketis võib eurotsooni liikmeks saades ulatuda vähemalt kümne miljardi kroonini, ütles ELi rahandusministrite kogunemiselt naasnud rahandusminister Jürgen Ligi. Äripäeva arvutuste kohaselt võib summa olla ka kaks korda suurem.
Nimelt lisanduvad sinna IMFi kvoot (0,039%), mis võrdub ligi 1,5 miljardi krooniga ja veel osa ELi eelarvest 60 miljardist eurost.
Eesti osalus Euroopa Keskpangas on 0,189%. Kuid mitte kõik Euroopa Keskpanga liikmed ei kuulu eurotsooni (nt Suurbritannia) ja seega võib Eesti osalus olla Äripäeva arvutuste järgi 0,26%, mistõttu võib koos sellega Eesti abipaketi maks kokku ulatuda isegi 20 miljardi kroonini.
See summa on sisuliselt võrdne Eesti riigi likviidsuspuhvriga. Samas on tegu maksimaalse laenugarantiiga ja kindlasti ei saa väita, et Eesti selle summa võiks maha kanda. Pealegi, kui Eestist saab eurotsooni liige alles 1. jaanuaril ja pole teada, mis tolleks ajaks paketist saab.
"See on laen, mis toodab intressi. Mittesekkumine praeguse üldise arvamuse põhjal oleks kallim. Kõrvale hoida ühisest otsusest ei saa," ütles Ligi. Ta lisas, et praegu ei ole selge, millal ja mis vormis peab Eesti oma osa tasuma.
Küll aga ütles Ligi: "Teoreetiliselt on sama summa, mis on valitsusel reservides, aga meil on likviidseid varasid on sama suurusjärk. Keegi ei taha reserve panna, jutt on ikka laenamisest."
Rahandusminister lisas, et Eestil pole abipaketist pääsu sellest. "Meil ei ole mõtet mõelda, et eurotsooni raskused meile osaks ei saa ja parem on olla eurotsooni sees," ütles Ligi.
"Järgmine nädal hakkame arutama, mis need numbrilised ja sisulised piirid on, mis kodus tunduvad meile vastuvõetavad," märkis Ligi.
Tema sõnul näitas eilne kogunemine Euroopa Liidu ühtsust. "Euroopa liidu kasuks räägib, et üksikult enam teemasid ignoreerida liikmesriigid ei saa. Peavad osalema ühisaruteludes. Neile ulatatakse käsi, aga see käsi on tingimuslik. Kodus tuleb olukord muuta. Laenud tuleb tagasi maksta. Ei pakuta tagastamatut abi, vaid pakutakse laenu ja vastutegevusi, mis on ka tegelikult lubatud," rääkis Ligi.
Eesti küsimus eile tema sõnul jutuks ei tulnud, sest isegi kuluaarides oli kohatu sel teemal rääkida. Samas ütles Ligi, et Eestil on head sõbrad ja toetajad ning ta säilitab eurotsooni liitumise suhtes positiivset meelt.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele