Euroopa Keskpank juhtis täna tähelepanu Eesti majanduse heitlikkusele ja inflatsiooniriskile. Äripäev küsis Eesti Pangalt, kas Euroopa Keskpanga seisukohtade pärast on põhjust mures olla.
Kommenteerib Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik.
Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne juhib tähelepanu neile asjadele, mis on olulised euroala edukaks toimimiseks. Muret tunda tasub juba sellepärast, et tulevikus vältida uute tasakaalustamatuste tekkimist. Selleks on oluline, et nii valitsuse eelarvepoliitika kui ka finantssektori käitumine võimalikke ülekuumenemise ohte edaspidi paremini arvesse võtaks ja vastavalt tegutseks.
Euroopa Keskpangale on üheks oluliseks küsimuseks inflatsioon, mis on vajalik euroala stabiilseks toimimiseks ja on seetõttu keskpanga peamine eesmärk. Eesti puhul tuleb silmas pidada, et konvergents ehk järelejõudmine ELi keskmisele tasemele on loomulik protsess ning jätkub ka tulevikus. See on Eesti normaalse arengu osa ja Eesti Panga hinnangul kujuneb inflatsioon seetõttu euroala keskmisest veidi kõrgemaks. Samuti tuleb inflatsiooni jätkusuutlikkuse puhul silmas pidada, et Eestis on lähiaastatel sisemaised hinnasurved madalad.
Juhul, kui inflatsioon tõuseks kriteeriumi väärtusest oluliselt kõrgemaks, kannataks Eesti konkurentsivõime. Ja teisalt, mida paremini on meie majandus integreeritud Euroopa riikide ja euroalaga, seda vähem on meil põhjust karta tasakaalustamatuste teket.
Seotud lood
Euroopa Keskpank leiab täna avaldatud raportis, et Eestil on tarvis ellu viia majanduspoliitikat, mis on suunatud majanduse stabiilsuse kindlustamisele.
Euroopa Keskpank väljendab Eesti eurokõlbulikkuse raportis muret Eesti inflatsioonikriteeriumis püsimise jätkusuutlikkuse üle.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.