Valitsus kahtles finantsturgude olukorras, mistõttu arvati paremaks Eesti Energias hoopis omakapitali suurendada, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
"Sain ülesande töötada riigi panuse variandiga, mida ka tegin," märkis ta. "Otsuse projekt, mille esitasin, näeb ette laenumandaadi küsimist Riigikogult kuni seitsme miljardi ulatuses, jättes samas paindlikuks raha hulga, ajastuse ja investeeringute iseloomu, ka ei ole riigi panus selle järgi ainuvõimalik rahastamisallikas," täpsustas Ligi.
Ta lisas, et valitsuse otsuse tähtsaim sisu on investeeringu tagamine ning paindlikkus. "Meil pole vastust küsimusele, miks koguda jaaniks kokku seitse miljardit investorite raha, kui vajadus tekib mitte enne aastaid 2011-12 ning hinnang summale muutub ajas," tõdes Ligi.
Selleks, et otsustada erainvestorite kaasamine, tahab valitsus suuremat selgust põlevkivi- ja CO² poliitikate arengutes ning tegelikult ka õlitööstuse tehnoloogilistes väljavaadetes, samuti kaheldi finantsturgude olukorras, märkis ta.
"Riigi panust ei eelistatud IPO-le, küll aga on ta tõenäolisem esimeses etapis," rõhutas Ligi. "Riik peaks investeeringuks raha laenama, mille otstarbekuse hindamiseks on meil piisavalt aega," lisas ta.
Seotud lood
Kabineti otsuse kohaselt laiendatakse aktsiakapitali uute aktsiate märkimisega võttes aluseks rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ettepanekud Eesti Energia omakapitali suurendamiseks.
LHV Panga analüütik Sten Pisang tõdes, et Eesti Energiast oleks kindlasti saanud siinse börsi uus lipulaev, mis oleks meelitanud välismaiseid börsiinvestoreid.
Tänavu pole Eesti Energia börsiplaanidest mõtet rohkem rääkida, see on küsimus järgmise valitsuse jaoks, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Otsus Eesti Energia börsile minekust loobuda võib viidata sellele, et valitsusel pole kapitaliturgu kui sellisesse laiemalt usku ning selle otsusega jäetakse muuhulgas ka Balti börsid virelema, ütles SEB privaatpanganduse osakonna strateeg Peeter Koppel.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.