Otsus Eesti Energia börsile minekust loobuda võib viidata sellele, et valitsusel pole kapitaliturgu kui sellisesse laiemalt usku ning selle otsusega jäetakse muuhulgas ka Balti börsid virelema, ütles SEB privaatpanganduse osakonna strateeg Peeter Koppel.
"Kuskil on võib-olla hetkeks kaotsi läinud arusaamine, mis on kapitaliturgude funktsioon ja kuidas need toimivad ja mis neist laiemalt ja pikemas perspektiivis kasu on," lausus ta.
"Minu jaoks kaalusid Eesti Energia puhul vähemusosaluse börsile viimise poolt olevad argumendid vastuargumendid üles ning kindlasti kavatsen väga süvitsi tutvuda selle otsuse põhjendustega. Vastasel korral võib väga lihtsalt jääda mulje, et kapitaliturgu kui sellist valitsuse tasandil ei usuta,“ lisas Koppel.
"Poolas on aktsiate esmased avalikud pakkumised praegu edukad, ümbritsevates riikides on energiaettevõtete vähemusosalused börsil,“ tõi ta näiteid.
"Mulle meeldiks elada riigis, kus saadakse aru, et tugev ja hästi toimiv kapitaliturg on üheks riigi edu aluseks," tähendas ta. Siinne kapitaliturg vajab arenguks praegu selget tõuget, mille Eesti Energia vähemusosaluse börsileviimine oleks ka ilmselt andnud, toonitas strateeg.
Praegu on selge investeerimisvajadusega ja arengupotentsiaaliga ettevõtte arengu ja finantseerimise osas rohkem küsimärke, kui oleks olnud siis, kui aktsiad oleks börsil noteeritud, lausus Koppel. Lisaks jääb selle potentsiaali võimalik realiseerumine ka kohalike investoritega jagamata, märkis ta.
"Põhimõtteliselt on kurb, et Balti börsidel on oht jäädagi konnatiigiks," ütles Koppel.
Seotud lood
Kabineti otsuse kohaselt laiendatakse aktsiakapitali uute aktsiate märkimisega võttes aluseks rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ettepanekud Eesti Energia omakapitali suurendamiseks.
LHV Panga analüütik Sten Pisang tõdes, et Eesti Energiast oleks kindlasti saanud siinse börsi uus lipulaev, mis oleks meelitanud välismaiseid börsiinvestoreid.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles Äripäevale, et valitsuse eilne otsus ettevõttes omakapitali suurendada, on neile suureks tunnustuseks.
Valitsus kahtles finantsturgude olukorras, mistõttu arvati paremaks Eesti Energias hoopis omakapitali suurendada, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.