Kabineti otsuse kohaselt laiendatakse aktsiakapitali uute aktsiate märkimisega võttes aluseks rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ettepanekud Eesti Energia omakapitali suurendamiseks.
Aktsiakapitali laiendamine annab Eesti Energiale vajaliku kindluse uue põlevkivibloki ehitamise alustamiseks ja vajadusel teisteks investeeringute plaanis ette nähtud investeeringuteks.
Valitsus leidis, et avaliku aktsiaemissiooni korraldamine eeldab seadusandliku regulatsiooni täiendamist riigi strateegiliste huvide kaitsmiseks ning administratiivsete riskide täiendavat maandamist.
Üks põhjus oli selles, et praegu pole teada Euroopa Komisjoni otsus, kas 24 miljardi krooni suurune riigiabi on lubatud osaliselt erastatud firmale.
Samuti on selgusetu järgmiste aastate saastekvootide maht Eesti Energile, kuna riik käib kohut komisjoniga ja meil pole seetõttu ainsa ELi riigina saastekvootide plaani.
Seotud lood
Majandusminister Juhan Parts sai valitsuselt tööks Eesti Energia IPO kaitsmise ja rahandusminister Jürgen Ligi vastupidise ülesande, kinnitas peaminister Andrus Ansip.
Suure tõenäosusega loobub valitsuskabinet täna õhtupoolikul Eesti Energia vähemusosaluse börsileviimisest. Reformierakonna toetajate lobitöö on viimaks vilja kandmas.
Eesti Energiast oleks nutikam viia börsile väike osa, ütles investor Stefan Andersson. 10-15% müües saaks riik kõrgemat hinda, lisas ta.
LHV Panga analüütik Sten Pisang tõdes, et Eesti Energiast oleks kindlasti saanud siinse börsi uus lipulaev, mis oleks meelitanud välismaiseid börsiinvestoreid.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.