LHV Panga analüütik Sten Pisang tõdes, et Eesti Energiast oleks kindlasti saanud siinse börsi uus lipulaev, mis oleks meelitanud välismaiseid börsiinvestoreid.
"Eesti Energia oleks olnud piisava suurusega ettevõte, et meelitada siia ka välismaiseid börsiinvestoreid," möönis Pisang. Kuna otsustati börsile veel mitte minna, siis on tema hinnangul on riigipoolne omakapitali suurendamine üks järgmiseid ja loogilisi raha kaasamise viise.
"Turusituatsiooni arvestades on täna soodne aeg börsileminekuks, seda kinnitavad edukad börsidebüüdid näiteks Poolast, kus oma aktsiad noteerisid börsil Poola suurim energiakontsern PGE ning kindlustusettevõte PZU," tõdes Pisang. Lisaks sellele oleks riik ise säilitanud strateegilise enamusosaluse ja seega ei oleks ka riskid liiga suureks läinud, arvas ta.
Otsus Eesti Energiat börsile mitte viia võis olla ühest küljest seotud euro-otsusega, pakkus analüütik. "Eesti riigi reitingut ilmselt kergitatakse ning riigile muutuks raha kaasamine võlaturgudelt soodsamaks," täpsustas ta. Ilmselt lükati IPO tagasi ka arvestades asjaolu, et Eesti Energia kohene rahavajadus ei ole nii suur, et kogu raha täna börsilt kaasata, ütles Pisang.
"Osaliselt võis otsus olla ka poliitiline ja uuesti võetakse börsiplaanid arvatavasti kõne alla peale valimisi," pakkus ta.
Seotud lood
Majandusminister Juhan Parts sai valitsuselt tööks Eesti Energia IPO kaitsmise ja rahandusminister Jürgen Ligi vastupidise ülesande, kinnitas peaminister Andrus Ansip.
Eesti Energiast oleks nutikam viia börsile väike osa, ütles investor Stefan Andersson. 10-15% müües saaks riik kõrgemat hinda, lisas ta.
Kabineti otsuse kohaselt laiendatakse aktsiakapitali uute aktsiate märkimisega võttes aluseks rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ettepanekud Eesti Energia omakapitali suurendamiseks.
Tänavu pole Eesti Energia börsiplaanidest mõtet rohkem rääkida, see on küsimus järgmise valitsuse jaoks, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.