Tänavu pole Eesti Energia börsiplaanidest mõtet rohkem rääkida, see on küsimus järgmise valitsuse jaoks, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Väljatöötatud IPO-prospekt ei ole tühja läinud töö – see ei saa lihtsalt praegu sajaprotsendilist rakendust, kinnitas ta. "Me oleme teinud ühe ettevõtte väga põhjaliku ja erapooletu röntgeni," lisas minister.
See on pilt mitte ainult hetke olukorrast vaid kogu keskkonnast, see on hindamatu tegelikult ka riigipoolsete kapitalipaigutuste osas, kinnitas Parts. "Samuti on see hindamatu ka ettevõtte igapäevasel strateegilisel juhtimisel," lisas ta.
Ministri sõnul annab prospekt poliitilisel tasandil väga palju tarkust. Räägime väliskeskkonna muudatustest, mis Põhjala energeetikas juhtuma hakkab, milline on õlitööstuse perspektiiv, nimetas ta. "See töö, mis on tehtud, on hädavajalik röntgen,“ lisas Parts.
Tema sõnul ei maksa tänavu Eesti Energia börsiplaanidest enam juttu teha, küll aga 2011. ja 2012. aastal. "Ma arvan, et järgmise valitsuse ja riigikogu jaoks on see jälle üks küsimus," möönis ta.
Kuna kõne all on ikkagi energiafirma kapitalivajadus seitsme miljardi krooni ulatuses, siis riigipoolse raha paigutamise hea külg on see, et seda saab teha samm sammult, sõnas Parts. "Iga järgmise otsuse juures on hea küsida, kas on mõistlik panna sisse maksumaksja raha või kaasata kapitali turgudelt," toonitas ta.
Ministri hinnangul pole kõiki perspektiivseid arenguid energeetikas arvestades võimalik seda küsimust laualt ära panna.
Küsimus pole ainult Eesti Energias, see on laiemalt meie majanduskeskkond, see on küsimus, kuidas me suudame meelitada kapitali Eestisse, see on küsimus, kas suudame luua investeerimisvõimalusi eesti inimestele, erinevatele pensionifondidele, rääkis Parts. "Peame arvestama sellega, kui riik võtab laenu, sulgeme me mitmed võimalused muudeks vajalikeks riigi investeeringuteks, mille jaoks me ei saa kapitali küsida," märkis minister.
Majanduses laiemalt jääb küsimus õhku, mis võimaluse me praeguses majandusolukorras välistasime, rääkis Parts. Hea argument IPO tegemiseks oli tema ütlusel olukord rahvusvahelistel kapitaliturgudel. "See on puhas spekulatsioon, aga me ei suuda ette näha, mis oleks olukord juunis olnud. Ja kaugeltki ei oska me näha, mis olukord on 2011," möönis ta. "Kas kõige halvem hetk oleks täna olnud, seda ei oska öelda," lisas minister.
Kui me vaatame eesti majanduse aktiivsuse tõstmist, majandust laiemalt, siis selline rahvusvahelistele kapitaliturgudele minev otsus looks täiendavaid võimalusi, rääkis Parts.
Puhtalt energeetika osas saavutatud kokkulepe on hea, oli minister rahul, sest lahendati kõige olulisem küsimus – kas energeetika investeeringutega minnakse edasi.
"See oli täna poliitiline maksimum," kirjeldas Parts valitsuse otsust mööndes, et loodeti küll rohkem. "Kindlasti annab ta võimaluse ilma igasuguste takistusteta Eesti Energia investeeringu kava täitma asuma, mis on väga positiivne," toonitas ta.
Seotud lood
Eesti Energiast oleks nutikam viia börsile väike osa, ütles investor Stefan Andersson. 10-15% müües saaks riik kõrgemat hinda, lisas ta.
Kabineti otsuse kohaselt laiendatakse aktsiakapitali uute aktsiate märkimisega võttes aluseks rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ettepanekud Eesti Energia omakapitali suurendamiseks.
LHV Panga analüütik Sten Pisang tõdes, et Eesti Energiast oleks kindlasti saanud siinse börsi uus lipulaev, mis oleks meelitanud välismaiseid börsiinvestoreid.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles Äripäevale, et valitsuse eilne otsus ettevõttes omakapitali suurendada, on neile suureks tunnustuseks.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.