Töötukassa võtab kaalus juurde

Eesti Tööandjate Keskliidu nõukogu esimees Enn Veskimägi ütles, et ettevõtja jaoks on iga maks kõrge, nii ka töötuskindlustusmakse, kuid nii suure tööpuuduse juures ei ole veel leitud ka teist lahendust.

Veskimägi ütles, et eeldatavasti töötuse määr alla 8 protsendi järgmise kümne aasta jooksul ei kuku. Tema hinnangul peaks töötukassa muretsema selle pärast, kuidas pikaajalisi töötuid toetada. "Jah, ma tean, et töötukassa rahaline seis pole halb, võib-olla oleks mõistlik pikendada seda väljamaksu aega," ütles Veskimägi.

Töötukassa reservi laekub raha töötuskindlustusmaksest, mille suurus kasvas eelmisel aastal viis korda - 0,9 protsendilt 4,2 protsendile. Suur maksutõus tehti kiiresti kriisi kiuste, et üldse töötute kulusid katta.

Sellel aastal maksab töötukassa hüvitisi välja koos sotsiaalmaksuga kokku veidi üle 2 miljardi krooni. Maksena laekub aga peaaegu 2,5 miljardit krooni. Seega on kujunenud seis, kui töötuskindlustusmaksest tuleb rohkem raha peale, kui jõutakse töötutele toetuseks maksta. Uuemad majanduse makseprognoosid, töötukassa eelarve aluseks olev rahandusministeeriumi prognoos ja pead tõstvad majanduse paranemise märgid lubavad loota, et töötukassa netovarade väärtus võib praeguselt 2,07 miljardilt kroonilt suureneda enam kui 2,1 miljardile kroonile.

Töötukassa pressiesindaja Erko Vanatalu sõnul väheneb aasta lõpuks töötuks registreerinute arv ja seoses sellega kahanevad ka töötukassa kulud.

Küsimuseks jääb, kui suur peaks töötukassa reserv olema. Kui tööturul tekkisid suured muutused ja tööpuudus hakkas järsult tõusma, selgus kiiresti, et 0,9protsendisest töötuskindlustusmaksest ei piisa.

Pevkur: raha võiks minna töötute abistamiseks

Sarnase tööpuuduse üleelamiseks peaks sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul olema töötukassa reserv vähemalt 7-8 miljardit krooni. Samuti tuleks Pevkuri sõnul pigem mõelda inimestele pakutavate tööturuteenuste mahu tõstmise peale ehk ka kindlustusraha võiks suunata töötute abistamiseks kas siis õpetamise, palgatoetuse või teiste tööturumeetmete kaudu. Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul aga ei tohi nad kasutada töötuskindlustusmaksest tulevat raha aktiivseteks tööturuteenusteks: palgatoetusteks, ettevõtlustoetusteks või praktikatoetusteks.

"Töötukassa on juba oma printsiibilt nii üles ehitatud, et meil peab olema reserv sellisteks puhkudeks, kui majanduses peaks halvemini minema," ütles Paavel. Enne kriisi oli töötukassa reserv 3 miljardit krooni. See on Paaveli hinnangul miinimumsumma, mis tuleb taastada.

Vanatalu ütles, et kui vajalik reserv on kogutud, saab hakata mõtlema töötuskindlustusmakse vähendamisele.

"See, et majanduskriisi ajal makse tõstetakse, pole kindlasti ka õige poliitika," ütles Vanatalu.

"Ma arvan, et see on mõistlik," kommenteeris töötuskindlustusmakse kõrget protsenti Tartu ülikooli makroökonoomika professori Raul Eamets. Tema sõnul jääb samuti tööpuuduse probleem kestma, sest osa ettevõtteid on jäädavalt turult lahkunud ja inimestel pole enam kuhugi tagasi minna.

Võrreldes sotsiaalmaksuga on tegu siiski väikse protsendiga. See on tema hinnangul justkui kindlustus, mida makstakse, sest töötuks võib jääda igaüks.

Eamets: Eesti vajaks maksureformi

"Tööjõuga seotud makse tuleks laias laastus vähendada. Töötuskindlustus moodustab väga pisikese osa, põhiline on sotsiaalmaks. Meil on vaja laiemat maksureformi," rääkis Eamets.

"Esiteks on tööjõud kõrgelt maksustatud sotsiaalmaksuga. Samas ei jätku raha kas või tervishoiule. Allikad tuleb laiali jagada ja sotsiaalmaksu tuleks alandada. Mitte ei saa öelda, et töötuskindlustusmaks on ainuke patuoinas."

Investeeringutelt ligi 6 mln oodatust vähem

2009. aastal prognoosis töötukassa investeeringute tootluseks 3 protsenti, kuid tulu saadi 2,9 protsenti. Prognoositud 87,2 miljonikrooni asemel jäi tulu 5,7 miljoni krooni võrra väiksemaks.

2009. aasta lõpu seisuga oli Fortise hallatav varade maht üle 1,4 miljoni krooni, moodustades 68,5 protsenti töötukassa netovarade kogumahust. Sama Fortise fond teenis eelmisel aastal Eesti maksumaksjate raha investeerimisega 20 miljonit krooni kahjumit.

Pärast ühinemist teiste investeerimisettevõtetega kannab varahaldusfirma Fortis nime BNP Paribas. Töötukassa investeeringute tootlus BNP Baribasi kahes fondis ulatus selle aasta esimeses kvartalis juba peaaegu 5 protsendini, selgub töötukassa finantsvarade haldamise aruandest.

Evli panga hallatavate varade maht oli 488,9 miljonit krooni ja tootlusprotsent ulatus möödunud aastal üle 6 protsendi.

Sellel aastal on investeeringute keskmiseks tulususe määraks prognoositud 2 protsenti ning vahendite mahtu ja investeeringutulu peaks laekuma 49,6 miljonit krooni.

Selle aasta esimese kvartali jooksul teeniti investeeringutelt tulu kokku 26,4 miljonit krooni ning portfellide keskmine tootlus oli 4,67%. Töötukassa investeeringutele avaldasid positiivset mõju möödunud aastal alanud ettevõtete ja pankade võlakirjade riskipreemiate alanemine.

taust

Töötukassa ülesanded

2009. aastal kasvas töötute arv aastaga pea kolm korda ning seadusemuudatustega suurendati koondamishüvitiste väljamakseid. Töötukassale tähendas see tulude vähenemist ja kulude suurenemist. Esimest korda töötukassa ajaloos ei katnud jooksvad tulud kõiki kulusid ning hüvitiste maksmiseks tuli kasutusele võtta headel aegadel kogutud reservid, mis sulasid kiiresti.Töötuskindlustuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuli töötukassa nõukogul kahel korral teha valitsusele ettepanek töötuskindlustusmakse määrade tõstmiseks, mis praeguseks on 4,2% aasta alguse 0,9% asemel.Töötukassa 2009. aasta eelarves oli planeeritud töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 1,776 miljardit krooni, tegelik laekumine oli prognoositust 2% suurem. Kuigi 2009. aastal kindlustatute arv kahanes, oli töötuskindlustusmakse laekumine 2,4 korda suurem kui 2008. aastal, sest aasta jooksul tõsteti kahel korral töötuskindlustusmakse määra.Töötuskindlustusvahendite haldamisega tegelevad hetkel rahandusministeeriumi riigikassa osakond, Fortis pank ja Evli pank. Investeerimispiirangute järgimist kontrollib AS SEB.Allikas Töötukassa 2009. aasta aruanne

number protsendile tõusis töötuse määr tänavu I kvartalis 2009. aasta IV kvartali 15,5%-lt, teatas statistikaamet reedel. Ameti tööjõu-uuringu andmetel suurenes töötute hinnanguline arv 30 000 võrra, 137 000ni. Töötukassa andmetel oli registreeritud töötute arv samal ajal 93 000. miljoni krooni võrra suureneb töötukassa varade väärtus eelarve järgi. Kuna majandusolud on aga kardetust leebemad, võib number veegi suuremaks muutuda.

19,8

328

Autor: Katariina Krjutškova, Jaana Pikalev