Arvamus: Island ei suuda maksta üle jõu käivat võlga

Välisvõlga makstakse tagasi ekspordituludest, varade välismaalastele müügist ja uutest laenudest. Tursaturg on aga piiratud ning paljud Islandi püügikvoodid juba pankadele panditud laenude vastu, mille teenindamine neelab suurema osa Islandi eksporditulust. Ka enamus alumiiniumi ekspordist saadavast tulust läheb laenude teenindamiseks, kirjutab Hudson. Muud maksustatavat tulu jääb vähe üle.

Lisaks ripub terav mõõk laenuga kodu ostnud islandlaste peade kohal. Kodulaenud on indekseeritud tarbihinna indeksiga. Impordist sõltuvalt riigile tähendab see sisuliselt valuutakurssi. Püüd maksta rohkem valuutat kui riik ise genereerida suudab, toob kaasa valuuta nõrgenemise ja seega igakuiste laenumaksete kasvu. Paljud jäävad kodudest ilma.

Neis oludes kehtib pragmaatiline printsiip– võlgu, mida ei suudeta maksta, ei maksta, nendib Hudson.

Hudson juhib ka tähelepanu, et Island oli küll liitunud Euroopa Liidu hoiusegarantiide reeglitega, kuid et ELi seadustes polnud keegi arvestanud nii ulatusliku süsteemse kollapsiga. Samuti pole öeldud, et garantiifondi ületavad kohustused peab enda kanda võtma riik. 2008. aasta novembris otsustasid ELi rahandusministrid, et lahendus tuleb leida Islandiga konsulteerides ja riigi rasket majanduslikku olukorda arvestades. Kui aga Suurbritannia valitsus 2008. a oktoobri hakul Landsbanki internetipanga Icesave'i hoiused külmutas, ei lastud Islandi valitsusel üldse kaasa rääkida.

Islandi valitsus oli valmis Suurbritannia ja Hollandi tingimustega nõustuma, nähes selles hinda ELi liikmeks saamiseks. Nüüd on aga 70% islandlastest taas ELiga liitumise vastu. Sama suur on nende osakaal, kes ei toeta välismaalaste hoiuste kompenseerimist.

Financial Times kirjutab täna, et tegelikult ei ole 15 aasta peale ajatatud laenu tingimused rängad, kuid neid pole avalikkusele piisavalt selgitatud. Niisamuti kui võimalikke negatiivseid tagajärgi, kui Island oma kohustusi ei täida. „Islandi olukord on ekstreemne, kuid mitmed riigid on pidanud oma kodanikke samuti säästukuurile manitsema. Siiamaani on Iirimaa ja Läti olnud valmis euroala liikmelisuse eest seda hinda maksma,“ nendib FT Lex kolumn.

Samas juhtkirja tasemel kutsub Financial Times üles Islandi mitte võlavanglasse saatma. Suurbritanniale ja Hollandile oleks tegemist tühise summaga – see on sajandik sellest, mis Briti valitsus ise tänavu laenata kavatseb. Heanaaberlik žest ei maksaks Amsterdamile ja Londonile suurt midagi. Leht peab ebatõenäoliseks, et Suurbritannia või Hollandi valitsus ise sarnases seisus oleks enda kanda võtnud sadade miljardite suuruse võlakoorma, et korvata välismaiste hoiustajata kaotatud säästud.

„Landsbanki näitas, et Euroopal tuleb oma reeglid reformida ja saavutada tugevamad ühised standardid. Islandi võlavangi saatmine seda ei saavuta,“ kirjutab leht.