Vedelgaasi kasutamine parandab energiajulgeolekut

Energiajulgeoleku ning erinevate varustuskanalite avamise kontekstis on sageli viidatud Eestisse vedelgaasi terminali rajamise vajadusele. Sageli on selle huvi taga olnud sadamaomanikud, kuid teema pakub ka laiemat huvi.

Viimaste aastakümnete arengud on tekitanud rahvusvahelisel toormeturul arvestatava alternatiivi gaasijuhtmete kaudu tarnitavale maagaasile. Selleks on LNG (liquefied natural gas) ehk lihtsamalt vedelgaas.

Piltlikult öeldes pressitakse maagaas vedelgaasi saamiseks 620 korda kokku ja jahutatakse -160 kraadini. Gaasi vedeldamine teeb selle, ühe keskkonnasõbralikuma energiakandja, lihtsalt laevatatavaks ning ladustatavaks. Gaasi kasutamiseks soojendatakse terminalis vajalikul hulgal vedelgaasi üles ning pumbatakse gaasitorustikku. Vedelgaasi transpordivõimaluste avardamine on teinud majanduslikult tasuvaks maardlate rakendussevõtu ka tarbijatest kaugel asuvates piirkondades.

Maagaasi vedeldamine ning transport on võrreldes gaasijuhtmega majanduslikult tasuv alates 3000 kilomeetri pikkusest vahemaast. Erinevalt naftast on maagaasi maapõues rikkalikult. Maagaasi tootmise varjukülg on veereostus ning suure hulga puuraukude tõttu võib maardlate kasutussevõtt rikkuda maapinna horisontaalsete kihtide struktuuri.

Maagaasi kasutamisel elektritootmises on võrreldes kivisöega CO2 emissioon vaid 50% (ehk põlevkiviga võrreldes veelgi väiksem). Seega võimaldaks laialdasem maagaasi kasutamine ka vähendada CO2 emissiooni. Gaasi energiaühiku madalama hinna põhjus võrreldes naftaga on gaasi kasutamisvõimaluste suhteline piiratus muu kui energiakandjana.

Maailma suurim vedelgaasi tootja on Katar. Katari suurima maardla varud võrduvad ca 250kordse Suurbritannia aastase gaasitarbimisega ning moodustavad vaid osa kogu riigi energiaressursist. Katari riikliku arengustrateegia osa on olla maailmas stabiilne ning kvaliteetne energiatootja. Ajavahemikus 2005-2020 on Kataris energeetikasektori investeeringute mahuks planeeritud ligi 100 miljardit USA dollarit. Eesti kontekstis olulise tähtsusega suunaks on Katari soov olla osaline ka vedelgaasi jaotuskanalites. Selle suundumuse väljundiks on ka vedelgaasitankerid ja -terminalid.

QatarGasi üks suurema laeva Mozah mahutatavus on 266 000 m3. 2010. aastal on Eesti planeeritav tarbimine 700 miljonit m3 maagaasi ehk vedeldatuna 1,12 miljonit m3, mis võrdub nelja gaasitankeri laadungiga.

Maailmas on 320 vedelgaasi tankerit, millest ainuüksi Katari energiakompaniidele kuulub 50. Gaasitootjate strateegia - hoida oma kontrolli all võimalikult palju lülisid vedelgaasi tarneahelast - ilmekas näide on South Hooki vedelgaasiterminal Lõuna-Inglismaal. Euroopa suurim vedelgaasiterminal, millest põhiosa anti hiljuti käiku, katab kuni 25% kogu Suurbritannia gaasivajadusest. Energiaahela koguinvesteering on 16 miljardit eurot, millest terminali rajamisse kulus 1,3 miljardit eurot.

Erinevalt torujuhtmete kaudu tarnitavast maagaasist, mille hind on seotud nafta hinna ja selle kõikumistega, kujuneb vedelgaasi hind otseläbirääkimiste tulemusena. Tarnijate suur hulk on viimasel ajal alandanud vedelgaasi hindu. Maailma suurimad vedelgaasitootjad peavad läbirääkimisi OPECi-laadse kartelli loomiseks.

Vedelgaasil on Eesti energiajulgeolekut arvestades oluline aspekt - see vähendab sõltuvust ühest tarnijast. Idee rajada vedelgaasiterminal, sh mitme riigi vajadusi arvestades, on vägagi elujõuline. Tagades pikaajalise tarnimisvõimsuse, on võimalik leida investeeringule osalised ning garante koostöös gaasitootjatega.