"Venemaa oli valmis töötama Eesti ehitusettevõtetega, hinnates eestlaste pakutavat optimaalset kvaliteedi ja hinna suhet, kuid poliitikud rikkusid Eesti maine nii ära, et meie ettevõtjad on sunnitud oma Eesti juuri peitma," ütles ettevõtja Jüri Mõis.
Ärimehed püüavad vallutada Vene turgu, kuid Mõisa sõnul teevad nad seda peamiselt Soome või teiste riikide kaudu. "Ma ei usu, et mõni Eesti ehitusfirma töötab ametlikult oma nime all. Sellepärast nad ei tahagi endast rääkida," arvas ta.
Arhromi juhataja ja arhitekt Aleksandr Gekker, kes suhtleb tihedalt oma Venemaa kolleegidega ja sageli käib Venemaal, väitis, et Eesti venelastega, isegi kui nad on Eesti kodakondsusega, probleeme ei teki. Neid võetakse meeleldi tööle. Ka Eesti investoritele ei seata ametlikul tasandil mingeid takistusi, kuid mitteametlikult koostööd Eesti firmadega ei tervitata.
Praegu aga varjavad oma päritolu Venemaal väidetavalt isegi need, kes on juba pikemat aega idanaabri juures oma äri ajanud ning isegi loonud Vene tellimustele suunatud tütarettevõtteid.
"Praegu on endale tähelepanu tõmbamiseks vale aeg. Inimestevaheliste suhete tasandil on kõik korras, töötada võib, probleeme ei ole," teatas ühe anonüümsust palunud Eesti mastaapides suure ettevõtte juhataja.
Teine anonüümsust palunud ettevõtte juht lahkus ka vaikselt Eestist Venemaale tööd otsima. "Ilmselt jäängi nüüd siia tööle. Ma ei tahaks kommenteerida selle äri arenguperspektiive Eestis," ütles ta. Järsku kuulatakse teie telefoni pealt, arvas ta.
Juba palju aastaid Venemaal töötava Eesti ettevõtte Irest Ehituse juht Rein Kiudsoo ütles, et on märganud uute Eesti ehitajate tulekut Peterburi turule. "Alguses tuleb leida kindlad partnerid ja konkreetne töö ning alles pärast seda tulla turule," soovitas ettevõtja, lisades, et nende aastate jooksul, mis ta on Venemaal töötanud, pole kordagi juhtunud, et tal oleks tehtud töö eest raha saamata jäänud.
Neile, kes aga kavatsevad jääda Vene turule kauaks, soovitas Kiudsoo hakata Peterburi Ehitajate Liidu liikmeks. "Kuid sisseastumistasu ja liikmemaksud on päris kõrged," hoiatas ta. Praegu Eesti ettevõtjaid liidu nimekirjas ei ole.
Gekkeri sõnul on liikmelisus selles liidus omamoodi litsents, tööluba ja garantii: mingi avarii korral ehitusplatsil või teiste probleemide tekkimisel kannab vastutust liit.
1. juulil jõustunud seaduse alusel ei pea katuse- või müüritöödega tegelev ettevõte liitu astuma. Erandi moodustavad tööd eriti ohtlikel objektidel.
Kriisi ajal Moskvasse kolinud eesti ehitaja Aleksandr Martin ütles, et töö leidmisega ei ole seal probleeme. "Võib öelda, et ma pole seda otsinudki. Andsin kuulutuse lehte ja nädala pärast mulle helistati ning pakuti erialast tööd," ütles Martin.
Mingeid keelde Eesti ettevõtjate suhtes meil ei ole isegi mitteametlikul tasandil. Kahtluste hajutamiseks soovitan neil firmadel, kes tahavad liitu astuda ja Venemaa turul töötada, rääkida näiteks meie peadirektoriga.
Tavaliselt registreerivad välisfirmad oma filiaalid Peterburis. See on kõige lihtsam tee, kuna liit kontrollib nende finantsdokumente.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.