Tatart ei osteta mitte seetõttu, et seda oleks vähe, vaid kõik kardavad toiduaine lõppemist, vahendas Valgevene uudisteportaal charter97.org uudisteagentuuri Interfaks-Zapad.
"Tatart ostetakse kiiresti ja suures koguses. Suuremas, kui tavaliselt," kommenteeris kaubanduskett Hyppo. Kaupmehed oletavad, et ostupaanika on seotud hinnatõusu prognoosiga. Ketil on veel tatart, kuid mitte väga palju.
Universam Jubileinõi-92 teatel pole nende kauplustes tatart olnud juba kaks nädalat, kuid sel neljapäeval saabub väike kogus nõutud tangu. "Tuuakse 50-60 kilo, meile on see 10 minutit tööd," rääkisid müüjad.
Tatra ostupaanika läks lahti peale seda, kui see puhkes Venemaal. "Venemaa tekitas selle paanika, pärast algas paanika ka meil," kommenteeris Universam. Seejuures ei jätkuvat tatart mitte seetõttu, et seda oleks vähe, vaid et inimesed kardavad tatratangu otsasaamist.
Kui hinnad tõepoolest kasvavad, ostavad inimesed tatart juba läbimõeldumalt, arvasid müüjad.
Valgevene põllumajandusministeeriumi hinnangul on tatrapaanika põhjendamata. Valgevene suurim tatra ümbertöötleja Gomelhleboprodukt asus juba uudsevilja töötlema. Praegu veetakse tatart vaheladudesse ja lähiajal jõuab tänavune saak ka poelettidele.
Uue saagi jaemüügihind saab olema 5 600 Valgevene rubla kilost. Venemaalt ja Ukrainast toodud tatratangu hind on ekspertide arvates 7000-8000 Valgevene rubla pakist. Riik ise tatratangu suures mahus välja vedada ei plaani.
Valgevene on aastaid siseriikliku nõudluse rahuldamiseks importinud 20 000 tonni tatratangu aastas. Sel aastal pole suurt impordimahtu ette näha, sest Valgevene tahab minna üle isevarustamisele.
Seotud lood
Venemaa Altai krai tatrakasvatajad tõstsid kahe viimase nädalaga hindu 40%, 15 000-16 000 rublani tonnist, vahendas ajaleht Kommersant.
Aasta algusega võrreldes on tatratangu hind kasvanud Venemaal ligi kahekordseks, 96,1%, teatas Rosstat.
Läti elanikud ostavad hinnatõusu kartuses tatart, mille nõudlus on kasvanud 237%, kirjutas Diena.
Enamikes kauplustes on tatar veel olemas, kommenteeris Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid naaberriikide tatrapaanika mõju eesti ostjaile.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.