Maanteeamet tunnistas Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimise ja ehituse poolemiljardilise hanke võitjaks AS Nordecon Infra. Ameti põhjendusel oli see olemasolevatest parim pakkumine.
Juba kaks aastat on kestnud Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimise ja ehitamise hange. Augustis otsustas maanteeamet hanke kohtuvaidlustesse sumbumise tõttu tühistada. Sooviti 500 miljonit krooni maksva teelõigu hankega alustada puhtalt lehelt. Tühistamise otsus vaidlustati ning asjaosalised lubasid vaidlustada ka uue hanke väljakuulutamise.
Maanteeametile olid jäänud ainult halvad valikud ning eelmisel nädalal võeti vastu uus otsus, millega kuulutati võitjaks Nordecon Infra. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas eelmise nädala lõpus ameti otsuse.
Juunis valis maanteeamet riigihanke võitjaks 484 miljoni krooniga odavaima pakkumise teinud ASi Lemminkäinen Eesti, ASi Teede REV-2, ASi Tref ja ASi Teede Tehnokeskus ühispakkumise.
Teiseks jäi ASi Nordecon Infra ning Ramboll Eesti ASi poolt pakutud 506 miljoni kroonine hind.
Nordecon Infra vaidlustas seejärel maanteeameti otsuse rahandusministeeriumi juures asuvas vaidlustuskomisjonis ning sai sealt positiivse otsuse.
Seejärel kaebas maanteeamet vaidlustuskomisjoni otsuse halduskohtusse. Ka odavaima hinna teinud ühispakkujad pöördusid halduskohtusse.Maanteeamet otsustaski siis hanke tühistada, kuid ka see otsus vaidlustati.
Miks sai Nordecon Infra vaidlustuskomisjonis õiguse
Vaidlustuse sisuks oli, kas riigihanget läbiviival komisjonil oli õigus läbirääkimiste käigus vähendada sõidusuundade vahel asuva eraldusriba laiust ning sellega muuta hankedokumente.
Nimelt nägid nii hanketeade kui hankedokumendid Aruvalla-Kose lõigul ette 13,5 meetrise eraldusriba rajamise, kuid Nordecon Infra esitas eelmise aasta sügisel oma esialgses pakkumises alternatiivina ka kuue meetrise eraldusriba rajamise. Ükski teine pakkuja seda siis ei teinud.
Seejärel andis riigihanke komisjon peale Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudiga konsulteerimist ka teistele pakkujatele võimaluse korrigeerida eraldusriba laiust kogu teelõigu pikkuses kitsamaks. Suuresti seetõttu tulid esialgsetega võrreldes kolinal alla ka lõplike pakkumuste hinnad.
Kui ühispakkujate algse pakkumise hind oli 681 miljonit krooni, siis läbirääkimiste järel langes see ligi 200 miljoni krooni võrra. Vaidlustaja Nordecon Infra seisukohalt oli sellise hinnaalandamise taga uus, alternatiivne lahendus.Kuna väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses ei saa aga läbirääkimiste tulemusena tekkida uut pakkumust, siis vaidlustaja arvates võimaldas hankija ühispakkujatel hankemenetluses õigusvastaselt korrigeerida oma pakkumust.
Vaidlustuskomisjon leidiski, et eraldusriba laiuse muutmise korrigeerimisettepanekuga on maanteeamet peale pakkumuste esitamist muutnud hankedokumente ning pidanud läbirääkimisi dokumentides esitatud andmete üle. Sellega on aga rikutud riigihanke seaduse nõudeid ning on ületatud hankija õigusi väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses.
Komisjon tunnistas kehtetuks maanteeameti peadirektori käskkirjad osas, millega Lemminkäinen Eesti, Teede REV-2, Trefi ja Teede Tehnokeskuse ühispakkumine loeti vastavaks ning nende pakkumine edukaks.
Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimise ja ehituse hanke teade avaldati riigihangete registris juba 2008. aasta septembris. Peale pikki läbirääkimisi, hankedokumentide muutmisi ning algsete pakkumiste esitamist eelmise aasta novembris, jõuti selle aasta maikuus lõplike pakkumiste tegemiseni.
Seotud lood
Riigikohus jättis jõusse rahandusministeeriumi 26. oktoobri 2010. aasta otsuse, millega tunnistati kehtetuks Maanteeameti riigihange „Maantee E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus“ ja leidis, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine riikliku järelevalve poolt oli õigustatud.
Maanteeamet otsus tunnistada Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõigu hanke võitjaks Nordecon Infra on lihtsalt öeldes sigadus, lausus AS Lemminkäinen Eesti juhataja Sven Pertens.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.