Aastaid kestnud Aruvalla-Kose riigihanke kohtuvaidlus lõppes

„Isegi kui hankija tahteks oli hankedokumentide kehtestamisel mh võimaldada eraldusriba laiuse üle läbirääkimisi, ei väljendanud ta seda tahet nõuetekohaselt. Seetõttu tuleb tõdeda, et ka läbirääkimised olid vastuolus riigihangete seadusega ning ohustasid hankemenetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtteid," selgitas riigikohus. "Hankedokumentide puudusi ei olnud rahandusministeeriumi otsuse tegemise hetkel hankijal enam võimalik kõrvaldada.“

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Armin Lastovets ütles, et riigikohtu lahend on rahandusministeeriumile positiivne. „See on märk riikliku järelevalve töö kõrgest kvaliteedist.“

Tallinna halduskohus jättis veeburuaris 2011 rahuldamata Nordecon ASi kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.12.2010 otsuste üle, millega jäeti rahuldamata Nordecon ASi vaidlustused riigihanke „Maantee E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus“ alusdokumentide kohta.

Nii Tallinna halduskohus kui ka rahandusministeeriumi juures asuv riigihangete vaidlustuskomisjon leidsid toona mõlemad, et Nordecon ASi vaidlustatud Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimise ja ehituse hanke alusdokumendid ei ole õigusvastased. Kohtuotsusega lükati ümber kõik Nordecon ASi esitatud etteheited hanke alusdokumentide kohta.

Maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialisti Allan Kasesalusõnul on tegemist ajalooga ning küsitud otsus praeguseid tegevusi ei mõjuta. "Tee on valmis ehitatud," selgitas Kasesalu.

18. novembril 2013 avati Tallinna-Tartu maanteel pidulikult Aruvalla-Kose uus neljarajaline maanteelõik, mille ehitus läks maksma 54 181 883 eurot, millest 85% tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondis.

"Maanteeamet ei pea midagi selle otsuse valguses tegema," kinnitas Kasesalu.

Äripäev kirjutas 2010. aasta novembris:

Aruvalla–Kose teehange – kaks aastat tühja tööd ja jagelemist* Teelõigu projekteerimise ja ehituse hanke teade avaldati riigihangete registris juba 2008. aasta septembris. Pärast pikki läbirääkimisi, hankedokumentide muutmisi ning algsete pakkumiste esitamist eelmise aasta novembris jõuti selle aasta maikuus lõplike pakkumiste tegemiseni.* Juunis valis maanteeamet riigihanke võitjaks 484 miljoni krooniga odavaima pakkumise teinud ASi Lemminkäinen Eesti, ASi Teede REV-2, ASi Tref ja ASi Teede Tehnokeskus ühispakkumise.* Teiseks jäi ASi Nordecon Infra ning Ramboll Eesti ASi poolt pakutud 506 miljoni kroonine hind.* Nordecon Infra vaidlustas seejärel maanteeameti otsuse rahandusministeeriumi juures asuvas vaidlustuskomisjonis ning sai sealt positiivse otsuse.* Vaidlustuse sisuks oli, kas riigihanget läbiviival komisjonil oli õigus läbirääkimiste käigus vähendada sõidusuundade vahel asuva eraldusriba laiust ning sellega muuta hankedokumente.* Seejärel kaebas maanteeamet vaidlustuskomisjoni otsuse halduskohtusse. Ka odavaima hinna teinud ühispakkujad pöördusid halduskohtusse.* Augustis otsustas maanteeamet hanke kohtuvaidlustesse sumbumise tõttu tühistada. Sooviti 500 miljonit krooni maksva teelõigu hankega alustada puhtalt lehelt. Kuid tühistamise otsus vaidlustati ning asjaosalised lubasid vaidlustada ka uue hanke väljakuulutamise.* Maanteeametile olid jäänud ainult halvad valikud ning siis otsustati septembri lõpus kuulutada võitjaks Nordecon Infra. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas selle otsuse.* Lemminkäinen Eesti lubas enda õiguste eest edasi võidelda ja vaidlustas uue otsuse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Ka Merko Ehitus vaidlustas samas Nordeconi võidu.* Oktoobri lõpus vaidlustuskomisjon enam sisulist otsust vastu ei võtnudki, vaid rahandusministeerium tunnistas hanke kehtetuks.