SEB: sissetulekud ja kulud Baltikumis tõusevad

Kahel viimasel aastal on Balti riikide leibkondade finantsseisund halvenenud rohkem kui teistes Euroopa riikides. Kuigi kõik kolm Balti riiki on majanduslanguse seljatanud, nõrgenes Baltimaade leibkondade finantsseisund 2010.  aasta esimeses pooles veelgi – leibkondade kogusissetulek vähenes, samas kui tarbekaupade ja teenuste hinnad tõusid ning ka tööpuudus kerkis rekordkõrgusele, teatas SEB.

Mõned järeldused Baltimaade leibkondade finantsanalüüsist:

• Eratarbimine järgmisel aastal tõenäoliselt kasvab, sest Balti tarbijate pessimism tuleviku suhtes on vähenenud.• Suurem keskmine sissetulek ja euro kasutuselevõtt muudavad eestlased naabritest optimistlikumaks.• Balti riikide kodumajapidamiste netofinantspositsioon paraneb hoolimata sellest, et Eesti ja Läti kodumajapidamiste varade puhasväärtus jääb negatiivseks.• Madalad intressimäärad suurendavad soovi hoida raha arvelduskontodel, mitte hoiustes ega muudes pikaajalistes säästudes.

Ettevõtetel puudub hetkel ka vajadus värvata hulgaliselt töötajaid, kuna selle asemel saab tõsta olemasolevate töötajate koormust. Seetõttu on raske oodata tööturu olukorra märgatavat kiiret paranemist.

Balti riikide finantsvaradest paikneb suur osa hoiustel ning vähem pensionifondides. Leedu eristub teistest riikidest seetõttu, et leibkondadel on rohkem finantsvarasid kui -kohustusi (vahe ligi 2 miljardit eurot ehk üle 31 miljardi Eesti krooni), Läti ja Eesti leibkondadel on samas enam kohustusi kui varasid.

Balti riikidest oli kõige kõrgem keskmine brutopalk teises kvartalis Eestis (822 eurot), järgnesid Läti 632 ja Leedu 595 euroga. Pensionide vallas oli järjestus samasugune: Eestis on keskmine vanaduspension 305, Lätis 250 ja Leedus 216 eurot.