Küsimusele, missugused valdkonnad praegu enim välireklaami kasutavad, vastates nimetas JCDecaux Eesti OÜ turunduskoordinaator Katri Horma kolme peamist: jaekaubandus, telekommunikatsioon ja esmatarbekaubad. Ta lisas, et linnapildis end esitlevate firmade nimistu on väga kirju.
Nimekirja ladvikus paiknevad tuntuimad reklaamigigandid, seljatades konkurente kordades suuremate mahtudega. "Põhilised välireklaami kasutajad on ikka need, kes üldiseltki end palju reklaamivad," kinnitas Horma.
Välireklaami kasutavad ettevõtted, mis soovivad nimetatud väljundi kaudu pakutavat toodet või teenust tutvustada, olles esindatud hoolega läbimõeldud asukohas.
Tehnilise poole pideva täiustumise kõrval nimetas Horma olulisima arengusuunana püüdlusi välireklaamide efektiivsust tulevikus mõjusamalt tõestada.
"Baltikumis on käivitatud uuring, mille eesmärk on näidata välireklaamiga saadavate kontaktide hulka. Kuna välireklaamil endal puudub editoriaalne keskkond, siis on tegu keeruka uuringuga, mis arvestab nii erinevaid liikumismustreid, valgustust, reklaamikandjate asetust kui ka arvu," selgitas Horma. Tagamaks, et ettevõtted ka tulevikus välireklaami eest maksta tahavad, peavad toimuma muutused.
OÜ Via Reklaam juhataja Guido Metsla nentis, et kliendid on praegu pretensioonikad ja nõudlikud. Via Reklaam haldab ASi Tallinna Sadam reisisadama terminalides ja territooriumil paiknevaid reklaamipindu.
Kliendid soovivad reklaamimiseks üha enam väga erilisi ja omanäolisi kohti. Reklaamijate nõudmised Metsla hinnangul üha kasvavad, vähemalt reisisadama piirkonnas. Horma peab aga praegusi kliente küllaltki lojaalseks.
Metsla ütles, et raskel ajal kukkusid reklaamipindade rendihinnad 15-20% allapoole, aga sellegipoolest tellijate arv vähenes. "Nüüdseks on olukord stabiliseerunud ja julgelt üle poole potentsiaalsetest pindadest on hõivatud."
Kuigi jooksvad kulud, nagu näiteks elektri hind, järjest kasvavad, ei näe Via Reklaami juhataja lähemal ajal võimalust teenuse hindu kergitada.
Ka JCDecaux ei plaani baashindu lähiajal tõsta. "Reaalsed hinnad kujunevad välimeedias tavaliselt täitumuse põhjal, mis tähendab, et paindlikkus tuleneb eelkõige võrgu võimalustest," lausus Horma.
Uus Maa OÜ turundusjuht Hanni Niidas kinnitas, et nende ettevõte kasutab välireklaami võimalust aktiivselt periooditi, tavaliselt kevad- ja sügiskampaaniate raames. 2010. aasta sügisese turunduskampaania "Vali Uus Maa" esitlejateks on 25 Tallinna Autobussikoondise liinibussi.
Transpordivahenditel reklaamimine on ettevõttele esmakordne kogemus, kuid juba on tagasisidena kuulda positiivseid noote, sõnas Niidas. Selline lihtne ja ülevaatlik väljund lihtsalt jääb silma.
Teisalt kasutab Uus Maa objektide müügiks plakateid, näiteks sõnumiga "müüa maja", mis on samuti mõjus. Niidas on veendunud, et reklaamplakatid on kinnisvaraäris asendamatud, kuid olulisel kohal on ka koduleht ja koostöö kinnisvaraportaalidega.
Koos kampaaniatega hõlmab välireklaam Kinnisvarabüroo Uus Maa reklaamimahust üle poole. "Mõtteid tulevikuks on meil mitu. Reklaam bussidel pole kindlasti koht, kuhu pidama jääda. Uutest ideedest on aga täpsemalt veel vara rääkida," nentis ta.
ASi EMT juhatuse liige ja turundusdirektor Piret Mürk-Dubout märkis, et välireklaami võimalusi kasutatakse nende ettevõttes ohtralt ja regulaarselt.
"Välimeedia on tavaliselt efektiivne koostoimes mõne muu massimeediakanaliga, kus on ruumi sõnumi detailsemaks edasiandmiseks," nentis Mürk-Dubout.
Välimeedia on info edastamise mõttes teatavasti üsna piiratud, rõhutades pigem kampaania põhisõnumit ja keskendudes kujundusele," lisas ta.
"Usun, et EMT on kasutanud pea kõiki välimeedia võimalusi ning tihti olnud mõne uudse formaadi või lahenduse testija ja esmakasutaja," lisas ta. Garanteerimaks välikampaania edukust, soovitas Mürk-Dubout jälgida sihtrühma.
Kuna erinevate vanuserühmade ja elualade esindajatele on omane erinev ellusuhtumine ja käitumismudel, peab ka reklaami sõnum olema suunatud neile ja loodud nende huvidest lähtuvalt.
Kindlaks peaksid olema määratud ka reklaamitahvlite asukohad - lastele koolide läheduses ja äriklientidele ärilinnakutes.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”