Vähi: Ust-Luga võtab vaid osa kaupu endale

Tallinna Sadama alla kuuluvate sadamate kaubakäive on tänavu märgatavalt kasvanud. Septembris ulatus see 27,2 miljoni tonnini, mis on 16,8% rohkem kui mullu. Sealjuures on kasvu märgata kõigi kaubaliikide puhul.

Sillamäe sadamas tegutseva terminali TankChem direktori Vjatšeslav Spirini sõnul jäi tema ettevõttes kaubavoog samale tasemele. "Sarnaselt 2008. aastaga on see minimaalsel tasemel. Transiidiprobleemi tuleb lahendada poliitilisel tasandil. Peamine turg, nimelt Venemaa, on meie jaoks suletud," märkis Spirin.

Transiidispetsialist Raivo Vare sõnul mõjutas veosekäibe kasvu regioonis rida faktoreid, eelkõige maailmamajanduse elavnemine.

"Venema ja Euroopa Liidu vahel liikuva kauba maht kasvab. See toob kasu kõigile: arenevad regiooni kõik sadamad," kinnitas Sillamäe sadama kaasomanik Tiit Vähi. "Ust-Luga sadama laiendamisega läheb osa kaupu Venemaale. Kuid 100protsendist kadu ei tule," märkis ta.

Venemaa töösturite ja ettevõttevõtjate liidu asepresident Aleksandr Murõtšev ütles Delovõje Vedomostile, et veoste mahud kasvavad ning Venemaa peab hajutama riske. Spirini arvates viib Ust-Luga sadama projektide käivitamine põhilised kaubavood Eestist ära ning võimlik, et Eesti sadamad tunnevad tööpuudust.

19 planeeritud terminalist töötab praegu 9. Käib ettevalmistus naftaterminali avamiseks.

Loogiline, et uue sadama tekkimine mõjutab samas regioonis tegutsevaid ja samu sadamateenuseid pakkuvaid sadamaid. Vaatamata Ust-Luga arengule jäävad meie konkurentsieelised alles: sügav meri, aastaringne navigatsioon (99%), arenenud infrastruktuur ja logistikavõrk sadamast sihtpunktideni.

Masuuditerminali valmimine Ust-Lugas muidugi mõjutab ka meid. Arvestades kaubavahetuse prognoose, ei suuda Venemaa teenindada oma sadamate kaudu kõiki veoseid. Kaupu jätkub ka Baltimaadele.