Colliersi oktoobrikuu ülevaatest selgub, et vakantsus A-klassi ärihoonetes on vähenenud ja keskmised rendihinnad vähehaaval tõusnud.
Turult saadud indikatsioonide põhjal võib järeldada, et kesklinna äripiirkonnas (CBD) on praegu A-klassi ärikinnisvara osas rahuldamata vajadust umbes 5 000 ruutmeetrit jagu.
Oleme kindlad, et arendaja, kes selle vajaduse rahuldamiseni esimesena jõuab, saab endale väga head rentnikud. Kui äripindade keskmised müügi- ja rendihinnad oktoobris endiselt langesid, siis kvaliteetse pinna järele väga heas asukohas on hinda kergitav nõudlus olemas.
Kui väiksemates kohalikes ostukeskustes on vakantsus hakanud kasvama, siis suurtes keskustes on vakantsus endiselt nullilähedane.
Statistikast võib järeldada, et jaekaubandussektoris tervikuna on näha paranemise märke ja mitmed turul aset leidnud arengud, sealhulgas ostukeskuste laienemine, toetavad seda trendi. Samal ajal peame meenutama, et möödunud aasta võrdlusbaas on väga madal ja tegelik pilt on endiselt kehv.
Jaekaubanduses prognoosib valdav osa turuosalistest eurole ülemineku tõttu tarbijate ettevaatlikkusest põhjustatud tarbimiskulutuste lühiajalist langust - selline on olnud praktika mitmes eurole üleläinud riigis. Vaatamata sellele prognoosib Colliers 2011. aasta esimeses pooles jaemüügi näitajate kasvu, kuivõrd võrdluse aluseks olev möödunud aasta baas on suhteliselt madal.
Tallinnas ja Harju maakonnas väljastatud laohoonete ehituslubade statistika näitab märkimisväärset sõltuvust Eesti impordinäitajatest. Eesti kasvav väliskaubanduskäive võib stimuleerida tegevust ka tööstuskinnisvara sektoris ning just impordistatistika paranemise baasilt saaksime prognoosida uute laohoonete ehitustegevust.
Kokkuvõttes on tööstussektoris keskmine vakantsus 19-23% kandis ja olemasolev pakkumine ei suuda rahuldada klientide spetsiifilisi ja nõudlikke vajadusi.
Rentnikud on ettevaatlikud ja praktikas on levinud lühiajalised rendilepingud.
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.