Vedajaid tabab veolubade defitsiit

Kui mullu väljastati 850 luba, siis 2011. aastal jagatakse neid vähem kui 500. Ühekordsete lubade arv suureneb 19 000-lt 20 000-le, kuid Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) info- ja veolubade osakonna juhataja Ermo Perolaineni sõnul ei kompenseeri see kaotusi.

ERAA peasekretäri Toivo Kuldkepi väitel peavad nad selle aasta lõpuni kuidagi vastu, kuna said hiljuti ühekordseid lube juurde. "Probleemid algavad järgmisel aastal. Venemaa otsus on ebameeldiv mitte ainult Eestile, vaid ka teistele riikidele, kes tegelevad aktiivselt kaubaveoga Venemaale. See mõjutab negatiivselt ettevõtete tegevust," kinnitas ta.

Järgmine aasta võib paljudele firmadele olla veel raskem kui tänavune, lisas Kuldkepp. Ühekordsete lubade lõppemisel aitasid paljusid vedajaid seni hädast välja mitmekordsed load. Neile lootes tehti investeeringuid ja uuendati autoparki.

Tänavu said paljudel vedajatel ühekordsed Venemaale sõiduks vajalikud load otsa juba septembris. Vedajate prognooside kohaselt võib järgmisel aastal selline olukord tekkida juba suvel.

ASi Roolid juhatuse liikme Aleksandr Kanevski sõnul ei jätkunud ettevõttele ei mitmekordseid ega ühekordseid lube. Tema hinnangul saavad kannatada eelkõige väiksemad, ainult Venemaale suunatud ettevõtted. "Firmad, kes leidsid omal ajal tee Euroopasse, peavad püüdma seal oma kanda kinnitada, kuid kõigil see ei õnnestu," rääkis Kanevski.

Tema sõnul hakkab kriis läbi saama, veoseid on mullusest rohkem. "Turg taastub, kuid kunstlikult tekitatud barjääride tõttu ei saa ettevõtjad oma võimalusi realiseerida," märkis Kanevski.

Ka OÜ K.Trans Pluss juhatuse liige Andrei Žilkin kinnitas, et tänavu on asjad hakanud paremini minema. "Suureks kasvuks seda nimetada ei saa, kuid ikkagi. Mis aga juhtub, kui mahud jälle kahanevad? Praegu ei saa keegi öelda, milleks valmistuda," rääkis ta.

Kuldkepi ütlusel võib lubade defitsiidi tingimusis lahenduseks saada Venemaa partnerite kaasamine ja mitmekordsete lubade efektiivsem kasutamine. "Kuni olukorra lahenemiseni võivad meie vedajad minna Venemaa lipu alla. Eksportijad ja ekspediitorid aga saavad kasutada Venemaa transpordiettevõtete teenuseid," soovitas ta.

Veolubade kärpimise ametlikuks põhjuseks nimetatakse soovi vähendada konkurentsi kohalike ja välisvedajate vahel. Eesti ettevõtjad usuvad aga, et seda tehakse kaugeleulatuvate plaanidega suunata kaubavedu Venemaa sadamatesse.

Põhiprobleem peitub selles, et meil ei jätku kaupa. Kaotame lätlastele, leedukatele ja soomlastele. Piiripunkte nende riikide ja Venemaa vahel päevas läbib mitu korda rohkem autosid kui Eesti-Vene piiri. Töötamiseks vajame kaks korda rohkem ühekordseid lube. Mitte 20 000, vaid 35 000. Siis ei oleks mitmekordsete lubade arvu kärpimine nii valulik.

Tuleb meelitada siia ka Venemaa vedajaid. Kuid selleks on vaja häid suhteid naabritega.

Autovedajaid ootavad järgmisel aastal rasked katsumused. Paljudel on liising kaelas. Pole käivet, hakkavad müüma autosid, mõni aga lahkub turult jäädavalt.