Ilves kuulutasnn allikakaitse seaduse välja

Seadus sätestab ennetava kahjuhüvitise võimaluse, samas on nii riigikohus, Tartu Ülikooli õigusteaduskond kui ka Eesti Advokatuur kinnitanud, et ennetavaid hüvitisi pole vaja.

Advokatuuri esimees Toomas Vaher on öelnud, et justiitsministeerium ega teised eelnõu toetajad pole suutnud esitada arukat vastust, kelle huvides eelnõu algatati ning milline on see valijate huvigrupp, kelle soove parlament taolise eelnõu kaudu seaduseks valab. "Valijate soove ja huve ei ole selle eelnõu puhul kuskilt näha ega kuulda," kinnitas ta.

Sel nädalal tegid Postimehe, Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe, Maalehe ja Äripäeva peatoimetajad presidendile ettepaneku kaaluda eelnõu tagasi saatmist Riigikokku, et jätkata arutelu ajakirjanduse rolli üle demokraatlikus ja avatud ühiskonnas.

Peatoimetajate hinnangul võimaldab praegu kehtiv seaduslik raamistik ajakirjandusel julgelt kirjutada tõde, allikaid seejuures konfidentsiaalsena hoides, ja isikutel end kohtus efektiivselt kaitsta. Sellise seaduste ja iseregulatsiooni tulemusel tekkinud tasakaalu rikkumine viib uute reeglite kujundamisele, mille tulemusi on raske ette prognoosida, leiavad peatoimetajad.

Ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadus võeti riigikogus vastu 25. novembril.